Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avaldas Postimehele antud intervjuus arvamust, et valitsuskriisi esilekutsumine oleks praegu arusaamatu ja ebakonstruktiivne.
Aaviksoo: valitsuskriisi esilekutsumine oleks arusaamatu
11. juuni 2013, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebookis kommenteeriti, et Mart Laari kiri on nagu piiblitekst – igaüks tõlgendab seda oma vaatenurgast. Mida teie Mardi kirjast välja lugesite? Kas ta soovitas IRLil lahkuda valitsusest või jätkata?
Eks ta jättis selle ka teadlikult õhku. Seal olid toodud nii poolt- kui vastuargumendid. Aga mu enda hinnang on, et seda teemat tõsiselt arutada, peavad olema väga objektiivsed põhjused. Hetkel ma ei näe, et oleks selgeid põhjuseid ühelt poolt või selget perspektiivi teiselt poolt. Lihtsalt arutamine on küsitava väärtusega ja pigem tekitab ebastabiilsust, kui annab mingisuguseid võimalusi.
Võib arvata, et riigimehelik on valitsusest lahkuda, kui valitsusel ei jagu poliitilist tahet olulisi reforme, sealhulgas haridusreformi, haldusreformi läbi viia, ja lõpuks jõutakse vaid kosmeetiliste muudatusteni, mida uhkelt reformiks nimetatakse. Tean, et hariduse teemadega ei läinud teil ministriaja alguses koalitsioonipartneritega sugugi kergelt ja õpetajad tulid oma streigiga teile teatud mõttes isegi appi. Nüüd on riigikogu saali jõudmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse olulised muudatused – kuivõrd see veel reformimõõdu välja annab?
Ma ei näe täna niisugust ohtu Eesti arengule, mis sunniks ilma sisuliselt kaalutlemata uksi paugutama.
Juba ära otsustatud on kõrgharidusreform ja tuhanded noored saavad täiendavaid võimalusi sel sügisel. On väga tõenäoline, et vastu võetakse uus kutseõppeasutuste seadus, mis muudab kutsehariduse sisu otseselt tööturule orienteerituks. Nii et kindlasti on midagi tehtud, millega võib rahule jääda.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on kindlasti kõige olulisem neist kolmest, kui vaadata pikemas perspektiivis. Loodan, et aeg ei jää siin kevadel napiks, aga igal juhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse reformi osas on meil küll eriarvamusi, aga kindlasti ei ole need põhimõttelist laadi. Ma ei näe, et koalitsiooni töövõime haridusreformi vallas oleks ammendunud.
Mis on need poliitilised otsused, mille puhul koalitsioonipartnerite vastasseis viiks IRLi seisukohale, et valitsusest tuleb lahkuda? Selleks, et juhtida tähelepanu olulistele küsimustele, mis tuleb teisiti lahendada, kui kokku suudetakse leppida. Kas näete selliseid küsimusi?
Ma ei näe täna niisugust ohtu Eesti arengule, mis sunniks ilma sisuliselt kaalutlemata uksi paugutama. See ei ole kindlasti vastutustundlik ja niisugust põhjust ma ei näe. Erakonna sisemised probleemid, mis avalikkuse tähelepanu keskpunktis on, peab Reformierakond ise lahendama. Nii nagu IRL need omal ajal lahendas.
Reformierakonna siseprobleemid on siseprobleemid, aga kas on riigi seisukohalt olulisi küsimusi, mis on nii-öelda laual ja mis kuidagi edasi ei liigu?
Teada ilmavaateline vastuolu on haldusterritoriaalset reformi puudutavalt, aga see ei ole takistanud IRLil ka oma tõmbekeskuste mudeliga välja tulemast ja sellega edasi töötamast. Arvan, et ka selles valdkonnas ei saa IRL öelda, et midagi ei sünni ja me ei näe sel koostööl perspektiivi. Mulle tundub praegu, et siiski oleks sellise debati algatamine veidi kunstlik.
Kas Mart Laar nägi tonti seal, kus tonti pole, sest avaldus on küllaltki tõsine?
Seda tuleks küsida Mart Laari käest. Tuleb küsida ja ka küsitakse praeguses koalitsioonis, mida IRL seal teeb, ja ju me ei ole suutnud kõigile piisavalt selgitada, millliseid eesmärke me seal järgime. Nii võib alati küsida, aga kui asi läheb vastuse andmiseks, peab olema natuke rohkem sisu. Ma arvan, et Mart Laar tegi niisuguse avalduse, nagu ta õigeks pidas. See ei olnud ühemõtteline, sellisena ma mõistan seda, aga ma kindlasti soostun erakonna esimehega, et valitsuskriis on minu jaoks arusaamatu ja ebakonstruktiivne.
Võib paista ka nii, et teie partneril Reformierakonnal pole väga palju valikuid peale IRLi?
Ega kellelgi pole mingeid valikuid. Olgem ausad, on sotsidel oma perspektiiv ja selge silmavaade. Nemad ootavad oma triumfi aastal 2015. Keskerakonna liit Reformierakonnaga? Ma usun, et see ei ole mõistlik ja seda ei kaalu ka keegi tõsiselt.
Mart Laar tuletab meelde 2001. aastat, mil ka tundus, et selline liit pole mõistlik ega võimalik, kuid ometigi sai see teoks?!
Kõige üle võib spekuleerida, aga arvan, et enda seisukohalt öeldes me tegeleme vähemalt hariduse jaoks oluliste reformidega ja ma ei arva, et need on lihtsad – tõsised reformid pole kunagi lihtsad –, aga öelda, et see koalitsioon oleks end ammendanud – seda kindlasti ei saa.
Olete pigem optimistlik praeguse koalitsiooni võimekuse suhtes suuri poliitilisi otsuseid vastu võtta?
Sõna «optimistlik» kõlab võib-olla liiga optimistlikult, aga ma olen kahe jalaga maa peal. Arvan, et on terve rida asju, mida suudame korda saata, ja nende nimel tuleb tööd teha, selle asemel, et paati kõigutada.