Käesoleva aasta kuue ja poole kuuga on kiiruskaamera ette jäänud 21 500 kiiruseületajat, kellele on välja saadetud trahviteade.
Kiiruskaamerad on tänavu tabanud üle 20 000 kihutaja
12. juuni 2013, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on 12. juuni seisuga saadetud kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruseületajatele 21 500 trahviteadet. Mullu saadeti kihutajatele kokku 45 644 ja 2011. aastal 60 986 sellist trahviteadet.
Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Valdavalt on määratud hoiatustrahvid summas 9 kuni 18 eurot ehk tegemist ei ole väga suurte rikkumistega.
«Kui kiiruskaamera poolt on fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamine, siis iga rikkumise kohta saadetakse eraldi uus trahviteade ning korduvust ei arvestata,» selgitas PPA korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere. Seega võib kiiruskaamerale kihutamisega vahele jääda ka paarkümmend korda ja sellele ei järgne näiteks aresti või suuremat trahvi.
Kaarepere seletas, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratud hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.
Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisel ei ole oluline, kes antud hetkel sõidukit kasutas.
«Hoiatustrahv saadetakse registrijärgsele mootorsõiduki eest vastutavale isikule,» täpsustas Kaarepere. «Samas on mootorsõiduki eest vastutavale isikule antud võimalus vaidlustada trahviteade põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik.»
Sellisel juhul saadetakse trahviteade sõidukit tegelikult kasutanud isikule.