Valitsus pole topeltkodakondsuse lubamises üksmeelel

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher
Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher Foto: Peeter Langovits

Valitsuse pressikonverentsil kerkis esile, et peaministril ja siseministril on erinev arusaam selle suhtes, kas Eesti peaks jätkuvalt keelama topeltkodakondust või seda lubama.

Ken-Marti Vaher leidis siseministeeriumi mitmikkodakondsust puudutavat analüüsi tutvustades, et praegused põhimõtted kodakondsuse küsimuses on paslik säilitada. Omaette küsimus on tema sõnul paragrahvis, mis seab isiku 18-aastaseks saamisel kohustuse valida ühe või teise kodakondsuse kasuks. Siseministeerium on teinud ettepaneku see paragrahv tunnistada kehtetuks, sest see seab Vaheri sõnul erinevasse olukorda eri vanuses grupid, sest niikuinii kehtib Eestis väärtusnormina keeld mitme kodakonduse omamiseks.

Vaheri sõnul on Eestil kõige suurem osa samaaegseid kodanikke Venemaaga, kuid sellele lisandub ligi 100 000 isikut, kellel on veel õigus sünnijärgsele kodakondsusele Vene Föderatsioonis.

Peaminister Andrus Ansip märkis aga seepeale, et tema hinnangul see nii lihtne pole, «et kaotame seadusest ära kolme aasta jooksul kodakondsusest loobumise nõude, ütleme et on üks kodakondsus, aga teame, et samal ajal on suurusjärgus 100 000 inimest, kel on sisuliselt kaks kodakondsust».

Andrus Ansip: «See ei ole enam keskaeg, kus alam pidi ainult ühele vürstile maksma.»

Ansip rõhutas, et mitmed euroliidu riigid on läinud üle topeltkodakondsuse lubamisele. Peaminister rääkis pikalt, kui palju on kunagi Eestist välismaale elama läinud inimesed, kes sulandusid sealsetesse ühiskondadesse. «Minu meelest ei ole õige neid inimesi, kes identifitseerivad end nii näiteks kanadalase kui eestlasena, sundida teda Eesti identiteedist loobuma.»

«Meil on 100 000 inimest, kes identifitseerivad end eestlasena, võib-olla osakamata ka eesti keelt, aga kindlasti nad on Eesti patrioodid, selle tunnistuseks on neil olemas ka Eesti isikutunnistus,» rääkis Ansip. «Kui me nüüd ütleme, et see teine kodakondsus on teil ebaseaduslik ja kui tahate Eesti patriootidena jätkata, siis teil teist kodakondsust ei ole, siis see pigem tekitab juurde inimesi, kes ei mõista Eestit, kui et rohkendab sedaseltskonda, kes mujal maailmas on võimelised üles astuma tugeva Eestit toetava grupina,» rääkis Ansip.

Ansip lisas, et täna valitsuses seda debatti polnud, kuid «need vaidlused seisavad meil veel ees».

Peaminister Ansip ütles, et tema veendumus on, et topeltkodakondsus võib teatud tingimustel eksisteerida ja tegelikult see praegu ka eksisteerib. «Need, kes omavad praegu Eesti ja USA või Kanada kodakondsust, need inimesed on väga suured Eesti patrioodid ja meil ei ole mingit  põhjust teha neist Eesti vaenlasi. Kui sa lähed vägisi seda kodakondstust ära võtma, seadust rakendama, nagu ta kirjas on, siis vaevalt nendel inimestel soojad tunded säilivad. Kõik riigid vaatavad, kuidas praegu enda sõprade arvu suurendada,» rääkis Ansip.

«Ma ei jaga seda mõtet, et lojaalne saab olla ainult ühele riigile. See ei ole enam keskaeg, kus alam pidi ainult ühele vürstile maksma,» märkis peaminister. «Tänapäeval ei ole inimestel ainult üks ja ainus identiteet, vaid mitmed, neid elu jooksul vahetatakse ja lojaalsuskonflikt on rohkem välja mõeldud kui see tegelikkuses võiks realiseeruda,» imestas Ansip, mida halba võiks saada sellest, kui näiteks Kanada eestlasel on ka Eesti isikutunnistus.

Vaher täpsustas seepeale, et nagu varem, ei arutata ka nüüd kelleltki kodakondsuse äravõtmist või kahe kodakondsuse sanktsioneerimisest, vaid väärtusnormist, mis võiks tema hinnangul säilida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles