Eesti sotsiaalkulutuste osakaal moodustab 12,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas kõige madalam tase, selgub Eurostati 2006. aasta andmete põhjal koostatud uuringust.
Eurostat: Eesti sotsiaalkulutused on EL-is kõige väiksemad
2. juuni 2009, 19:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sotsiaalkulutused on üle kahe korra väiksemad Euroopa Liidu keskmisest, mis on 26,9 protsenti.
Eestist veidi kõrgem sotsiaalkulutuste tase on Leedus, kus see moodustab 13,2 protsenti SKP-st ning Rumeenias (14 protsenti SKP-st).
Euroopa Liidu kõrgeim sotsiaalkulutuste tase on Prantsusmaal, kus see moodustas 2006. aastal 31,1 protsenti SKP-st. Ka Rootsis ja Belgias ulatus sotsiaalkulutuste tase üle 30 protsendi.
Kõige suurem sotsiaalkulude summa elaniku kohta oli 2006. aastal Luksemburgis, kus riik kulutas ühe elaniku peale 13.458 eurot ehk ligi 210.000 krooni. Järgnesid Holland 9099 euro ehk ligi 142 000 krooni ning Rootsi 8998 euro ehk veidi üle 140.000 krooniga.
Kõige väiksemad summad kulusid elaniku kohta Bulgaarias ja Rumeenias, mõlemas riigis oli 2006. aastal sotsiaalkulutuste tase ühe elaniku kohta 1200 eurot ehk 18 720 krooni.
Euroopa Liidu riigid kulutasid keskmiselt ühe elaniku peale 8520 eurot ehk 132 900 krooni.
Kõige suurem osa sotsiaalkulutustest ehk 46 protsenti kulutasid Euroopa Liidu riigid pensionide ja toitjakaotustoetuste peale. Tervishoid moodustas sotsiaalkulutustest 29 protsenti.
Statistika näitab, et sotsiaalkulutuste osakaal on Euroopa Liidus viimastel aastatl järjekindlalt vähenenud. 2003. aastal oli Euroopa Liidu keskmine sotsiaalkulutuste tase 27,2 protsenti SKP-st ning 2004. ja 2005. aastal 27,1 protsenti SKP-st.