Kadunud lennukist leiti ilmselt esimesi jälgi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters

Üks lennukiiste, mingid valged tükid, oranž poi ja kütuselaigud – see oli oli osa eile õhtuks leitud jäänustest Air France’i 228 inimesega pardal kaduma läinud Airbus A330 otsingutel.



Ametlikku kinnitust pole leidnud veel seegi, kas kõik leitu on tõepoolest pärit otsitavalt lennukilt, sest esialgu ei leidnud päästjad Brasiilia Fernando de Noronha saarestikust 650 kilomeetri kauguselt leitud prahist mingeid seerianumbreid, vahendas uudisteagentuur AFP.


Küll aga on kindel, et kõik eespool nimetatu leiti selle koha lähedalt, kust Air France’i lennuk saatis oma viimase elektroonilise teate.



Rusuotsijate pressiesindaja kolonel Jorge Amarali sõnul näib leitud jäänuste põhjal, et lennuk võis üritada pöörata paremale. «Siis võis ette tulla mingi probleem ja ta võis üritada sõita tagasi Fernando de Noronhale.» Fernando de Noronha arhipelaag asub 370 kilomeetrit Brasiilia rannikust eemal.



Prantsusmaa peaminister Francois Fillon kinnitas parlamendi ees esinedes, et viimaste saadud signaalide põhjal ütlesid lennukil kõik juhtimissüsteemid üles, kuid on liiga vara öelda, mis täpselt katastroofi põhjustas.



Toimunust saab ilmselt  ühtlasi esimene ohvritega lõppenud õnnetus seda tüüpi Airbus A330-200 lennukile. Air France’i tabas viimane ränk õnnetus aastal 2000, kui Pariisist startides sai viga ülikiire Concorde ja hukkusid kõik 109 pardal olnud inimest.



Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor kapten Raivo Kask kommenteeris Postimehele, et lennuki Airbus A330-200 süsteem on tema sõnul nii turvaline, nagu nõuavad ohutusnõuded rahvusvahelises lennunduses, ja on mitmekordselt dubleeritud.



«Lennuk on piloteerimise (juhtimise) poolest nn fly-by-wire ehk «lendamine juhtme kaudu», s.o elektrooniliselt lennuki pardal asetsevate kompuurtite abil või vahendusel piloteeritav lennuk,» ütles Kask. 



Rahvusvahelisest meediast käis korduvalt läbi oletus, et lennuk võis alla kukkuda välgulöögi tagajärjel.  Kask ei soovinud aga teha oletusi lennuki pardal õnnetuse ajal toimunu kohta. «Seda õnnetust hakkab uurima komisjon, kelle kompetentsuses ei pruugi kahelda. Kui leitakse lennuk või tema osad, siis on põhjust kergem välja selgitada, kui ei, siis raskem,» kommenteeris vaneminspektor.



Ajakirjale Scientific American kommenteeris spetsialist Edward J. Rupke spekulatsioone välgu üle, sõnades, et tegelikult saavad lennukid väga tihti välgulööke, kuid enamasti ei juhtu nende tagajärjel tänu ohutussüsteemidele midagi.



Prantsuse lennuspetsialisti  Pierre Sparaco sõnul on kokkupuude välguga lendurile tõesti rutiin. «Sellest ei piisa selgituseks,» ütles ta BBC-le. Teine tegur õnnetuses võis olla tugev turbulents.



Kuigi enne jäänuste leidmist ei saa kedagi lõplikult surnuks pidada, oli eilseks ka mitmekümnest eri riigist pärit ohvrite omaste hulgas  kustunud lootus, et keegi reisijaist võinuks kuidagi pääseda. Brasiilia meedias näidati hukkunutest pilte ja mälestusi – näiteks noorest naisest, kes oli äsja abiellunud ja tagasiteel koju. Pariisis peetakse täna hukkunute mälestamiseks jumalateenistusi nii kristlastele kui moslemitele.



Kõik uudised lennureisist polnud siiski traagilised. Uskumatult hästi läks näiteks prantslastel Claude ja Amina Jaffiolil, kes viimasel hetkel saatuslikust lennust maha jäid.



Abielupaar otsustas nimelt oma Brasiilia-reisi katkestada ja teha kõik võimaliku, et õigel ajal lennule jõuda. Siis aga teatas Air France, et reisil pole kahjuks enam kohti. «Meil oli uskumatult õnne,» ütles Amina Jaffiol AFP vahendusel. «Aga nüüd mõtleme neile, kes selles masinas istusid,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles