Kui sajad inimesed püüdsid eile Tallinnas kasvõi korraks esimest korda Eestis viibiva patriarh Kirilli pilku ja õnnistust tabada, innustas patriarh oma kõnedes karmi ajalugu mäletama, aga ka leppima ning tegema üheskoos uut ajalugu.
Patriarh meenutas ühiseid kannatusi
15. juuni 2013, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On eriline, et mu esimene visiit Eestisse toimub päeval, mil eesti rahvas mälestab süütute inimeste väljasaatmist Eestist,» ütles patriarh Linda kuju juurde kogunenud sadakonnale inimesele, kui oli kivi ette asetanud rohelise õigeusuristi kujutisega, suure valgetest lilledest pärja. «See juhtus täna (eile – toim) nagu juhuslikult, kuid usklikena näeme juhuslikkuses alati jumala kätt,» lisas ta ja tuletas meelde, et 1941. aasta 14. juunil kannatasid ka Eesti metropoliidi Korneliuse lähedased inimesed.
Kannatustest rääkis patriarh oma visiidi esimesel päeval korduvalt. Hommikul Nevski katedraali palvusel peetud kõnes tuletas Kirill meelde õigeusu pühakut, lühiajalist Eesti õigeusukiriku pead Platonit, kes 1918. aastal piinarikkalt hukati. «Õigeusukirik mäletab kõiki kannatanuid, meie ei tee ajaloole poliitilist analüüsi,» lausus ta, meenutades, et igasugune vale tuleb alati välja ning tõde ja headus võidab.
Eelkäijast poliitilisem
Metropoliit Kornelius kinkis patriarhile mälestuseks Rakvere õigeusukirikusse maetud preestermärter Sergit kujutava ikooni. Nagu Platon nii ka Sergi tapeti 1918. aastal Eesti Töörahva Kommuuni käsul. Patriarhist jäi Nevski katedraali Jeesus Kristust kujutav ikoon.
Piduliku sündmuse puhul oli ehitud ja keset katedraali aukohale tõstetud ikoon ligi kahekümne Eestimaaga seotud õigeusu pühaku kujutisega.
Linda mälestusmärgi juurest kiirustas patriarh pärastlõunal sõjaväekalmistule pronkssõduri juurde, kus teda ootasid erinevas eas, ordenitega ja ilma, mehed ja naised. Pronkssõduri kõrval seisid, nagu ikka oluliste ürituste ajal, ajaloolisse Punaarmee vormi riietatud noored. Ka pronkssõduri juurde jäi samasugune valgetest lilledest ja õigeusuristiga pärg.
Kirill kutsus pronkssõduri juurde kogunenud inimesi leppima, et Venemaa ja Eesti on saatuse tahtel naabrid, ning manitses, et üksteisesse suhtutaks sõbralikult. Ta mõistis hukka natsismi ja meenutas toonase Nõukogude Liidu, nüüdsete Venemaa, Ukraina ja Valgevene sõdurite kangelaslikku võitlust, kes võtsid enda kohustuseks natsismi alistamise.
«Kirill on rohkem poliitik kui vaimne juht, nagu oli eelmine patriarh Aleksius,» arutles Linda kuju juurde patriarhi oma silmaga vaatama tulnud proua. «Kõigile see ei meeldi, aga ta on suutnud õigeusukiriku positsiooni Venemaal oluliselt tugevdada.»
Patriarh kutsus oma kõnedes palvetama, et Eesti ja Venemaa vahelised suhted paraneksid. «Loodame, et meie palved jõuavad jumalani ja et mineviku varjud ei mõjutaks meid,» lausus Kirill katedraalis.
Keskealine mees ei hoolinud vettivast pintsakust, vaid ootas Linda kivi juures kannatlikult, fotoaparaat rinnal, et patriarhi näha ja pildistada. Tema mälestustes on erilisena säilinud 1990. aasta varasügise pühapäevahommikune teenistus Nevski katedraalis, kui alles patriarhiks pühitsetud Aleksius seal teenimas käis. «Seal oli siis vaid 20–30 inimest, tavalised pühapäevased teenistusel käijad, ei mingit rahvasumma, nagu tema hilisematel visiitidel,» meenutas mees.
«Ma sain tema kätt suudelda!» õhkas vanem proua ja tal tulid meeleliigutusest pisarad silma. «Usun, et sain seda kogedes jõudu juurde, et edasi elada!»
Nooremapoolne turd mees aga kätles pronkssõduri juures uhkelt teiste meestega, sest tal oli õnnestunud rahvasummas patriarhi kätt suruda.
Inimlik pool olemas
Hommikul katedraalis küünitasid inimesed oma pihkusid preestrite poole, kes jagasid patriarhi õnnistussõnumiga Kuremäe kloostri jumalaema ikooni kaardikesi. «Milline ta inimesena on?» küsisid julgemad oma preestrilt. «Saladuskatte all võin teile öelda, et noore mehena sõitis ta Peterburist Tallinna mootorrattal ja talle meeldib siiani mägedes suusatamas käia,» vastas üks preestreist, kaval pilk silmis.
Kavalalt naeratavana jäi eile paljudele fotodele ka patriarh Kirill.
Kirill I kohtus eile ametlikult riigikogu esimehe Ene Ergma ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. Lõunasöögi pakkus patriarhile ja tema lähematele saatjatele välisminister Urmas Paet.
Plaanitust pool tundi pikemaks kujunes patriarhi külaskäik Stenbocki majja peaminister Andrus Ansipi juurde. Samal ajal ootas sadakond vaprat tugevneva vihma käes kannatlikult Linda kuju juures.
«Öeldakse, et kui vihma sajab, siis annab jumal märku, et ta õnnistab seda üritust ja inimesi,» teadis üks proua. «Kui paistab päike, siis on nagu tavaliselt hästi,» lisas ta. Eile paistis Tallinnas nii päikest kui sadas vihma.
Täna on patriarh Kirill Kuremäe kloostris ja külastab Narvat. Mõlemas kohas osaleb ta jumalateenistustel. Homme, pühapäeva hommikul kell 8 algab patriarhi osalusel kirikupühitsus ja liturgia Lasnamäel valmivas kirikus.