Tondi-poisi haud ootab korrastajat

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tondi-poisi haua olukord mälestussamba avamise ajal tänavu mai keskpaigas: kadett Aleksander Tederi hauaplaadi ümbrus on rohtu kasvanud, tema isa Karl Tederi plaat aga poolenisti värske kääpa alla mattunud. Praeguseks on plaat kääpa alt uuesti välja «lõigatud».
Tondi-poisi haua olukord mälestussamba avamise ajal tänavu mai keskpaigas: kadett Aleksander Tederi hauaplaadi ümbrus on rohtu kasvanud, tema isa Karl Tederi plaat aga poolenisti värske kääpa alla mattunud. Praeguseks on plaat kääpa alt uuesti välja «lõigatud». Foto: Arnold Unt

Riigijuhid avasid mais küll samba 1924. aasta mässu käigus hukkunud kadettidele, kuid ühe kadeti haud Tartus Raadi kalmistul on endiselt kurvas seisukorras.



Riigipöördekatses hukkunud kadettide ehk Tondi-poiste mälestussamba taasavamisel mai keskpaigas pidasid sõbralikult kõne nii Edgar Savisaar kui ka Mart Laar. Viimane meenutas Jaan Poska sõnu, mille kohaselt on Eesti ainus võimalus püsima jääda oma kaitsevõime eest hoolitsemine.

«Ainult nii saame kasvatada mehi, kes on valmis Eesti eest samamoodi välja astuma nagu need kadetid 1. detsembril 1924, mil nende tegevus andis otsustava panuse kommunistliku mässu mahasurumiseks,» ütles Laar.

Uhke monumendi ja kõlavate kõnede taustal teeb nukraks aga avastus, et ühe kõnealuse kadeti, Aleksander Tederi  haud Tartus Raadi kalmistul on siiani üsna kurvas seisukorras.
Haua trööstitule väljanägemisele juhtisid tähelepanu sõjaajaloo foorumi militaar.net kasutajad, kes kahtlustasid, et rohtunud ja unustatud hauda ähvardab koguni ülematmine.

Selliseks arvamuseks andis alust kadeti kõrval puhkava isa Karl Tederi hauaplaadi osaline jäämine värske võõra hauakääpa serva alla. See venekeelse hauaplaadiga uus kääbas tekkis kangelase platsi serva möödunud aasta lõpul.

Tederite hauaplats asub kalmistu nn garnisoniosas, kus puhkab nii Eesti kui ka Nõukogude Liidu sõjaväelasi. Raadi kalmistu juhataja Aime Pärna ütles, et nende haudade vahel on nüüd tõepoolest lubatud uued kirstumatused, Tederi hauast Lõuna-Eesti vabastajate mälestusmärgi pool võib aga lisanduda vaid urnimatuseid.

Ka teiste sõjahaudade vahele on tekkinud värskeid kääpaid, hauaplaatide põhjal otsustades on matjateks venekeelsed perekonnad.

Pärna sõnul ei ohusta Tederi hauda ülematmine. «Hauad on ju ikka kõrvuti,» põhjendas ta Karl Tederi plaadi jäämist uue kääpa alla. «Värskete kääbaste puhul võivad pärjad või liiv vahel sattuda ka naaberplatsidele, kuid kääpad koristatakse ära ja hauad vajuvad tasaseks.»

Praeguseks on värske kääbas Tederi isa plaadilt tõesti taandunud, kuid troonib endiselt selle vahetus läheduses. Ka kadeti ja tema isa kalmule on keegi asetanud mõned küünlad.
Kuid nagu möönis ka Pärna, vajaks Tederite plats paremat hoolt ning ka nende hauaplaate tuleks puhastada.

Kaitseministeeriumi nõunik Peep Reisser iseloomustas Tederi haua olukorda sõnadega: «Kole lugu. Midagi tuleb kindlasti ette võtta.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles