Kui mais jättis riigikohus õiguskantsler Indrek Tederi jälitustoiminguid puudutava taotluse läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul polnud õiguskantsler vastavaid sätteid enne riigikohtusse pöördumist parlamendis vaidlustanud, siis täna parandas Teder vea ja esitas riigikogule uue ettepaneku viia jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli kord põhiseadusega kooskõlla.
Riigikohtu poole pöördus Teder jaanuari lõpus, leides, et sätted, mis välistavad kohtuliku kontrolli enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle, on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 10. mail aga seisukohale, et taotlus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses lubatav, ning jättis selle läbi vaatamata.
Kolleegium selgitas, et õiguskantsler ei ole teinud parlamendile seaduses ette nähtud ettepanekut viia riigikohtus vaidlustatud säte põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler esitas 2011. aasta mais riigikogule küll ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldavad jätta teavitamise edasilükkamise tõttu inimese toimingust üldse teavitamata, samas kui riigikohtusse pöördus ta teise sätte pärast, mis võeti riigikogus vastu alles mullu juunis.
Kuigi toona leidis õiguskantsler, et taotluse esitamise eeldused on täidetud ja riigikogule uue ettepaneku tegemine ei olnud vajalik, saatis ta täna parlamendile siiski uue ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahv 25¹ põhiseadusega kooskõlla.
Tederi hinnangul peaks riigikogu vastu võtma üleminekuregulatsiooni, mille kohaselt saaks enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud ning intensiivseid põhiõiguste riiveid kaasa toonud jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise üle teha tõhusat ja süsteemset järelevalvet.