Kaitseministrid avasid Lätis Vabadussõjas langenute mälestusmärgi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
18. juuni 2013 16:33

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja Läti kaitseminister Artis Pabriks avasid täna Väike-Salatsis mälestusmärgi Vabadussõjas langenud Eesti sõduritele.

«Avame täna siin Väike-Salatsi kalmistul olulise mälupaiga nii Läti kui ka Eesti rahva jaoks,» ütles kaitseminister Urmas Reinsalu avamisüritusel.

Minister tõi välja, et vabadussõja ajal langes Läti territooriumil Eesti ja Läti vabadust kaitstes ligi 600 Eesti sõjameest. «Meie kohus on tagada neile väärikas puhkepaik,» lisas Reinsalu.

Läti kaitseminister Artis Pabriks lubas, et Läti hoolitseb Eesti sõdurite haudade eest. «Eesti sõdurid on siin meie maal meie vabaduse eest verd valanud. Iga rahva ja kultuuri mõõduks on see, kuidas kanname hoolt langenute eest,» ütles Pabriks.

Koos mälestusmärgi rajamisega maeti samasse ümber kolme Vabadussõjas langenud tundmatu Eesti sõduri säilmed. Tõenäoliselt 1919. aasta veebruaris langenud sõdurite hauad asusid enne raskesti ligipääsetavates kohtades ja olid puudulikult tähistatud.

Reinsalu tänas kõnes kohalikke lätlasi, kes aitasid aastate jooksul eestlaste haudu korras hoida ja nende asukohti meeles pidada.

Saaremaa dolomiidist mälestusmärgi püstitas sel kevadel Eesti kaitseministeerium koostöös Läti Vennashaudade komiteega. Mälestusmärk asub ajaloolisel vennaskalmistul, mille rajas 1936. aastal kohalik Zemessardze ehk Läti kaitseliit ning mis valitsuse ning kaitseväe esindajate osalusel sisse pühitseti. Toona maeti kalmistule kahe Vabadussõjas langenud sõduri säilmed, kuid mälestusmärgi avamiseni ei jõutud.

Eesti väeosad võitlesid Läti territooriumil Punaarmee vastu alates Vabadussõja algusest. Põhja-Lätis asub teadaolevalt paarkümmend tuvastamata Vabadussõja-aegset Eesti sõduri hauda. Ebasobivates kohtades asuvad hauad on plaanis tulevikus Väike-Salatsi vennaskalmistule ümber matta.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL