Riigi peaprokurör Norman Aas kritiseeris oma aastaülevaates parlamenti, kes on mitme kriminaalmenetlust puudutava probleemi lahendamisega venitanud, ning ütles, et demokraatlikule õigusriigile on küll kohane, et inimeste põhiõiguste ja avalike huvide vahel otsitakse pidevalt uut tasakaalupunkti, kuid samas ei saa õiguskaitseasutused oma tööd nende debattide ajaks peatada.
Aas viitas põhiseaduskomisjonile esitatud ettekandes ütlusele, et karistusõigus ja kriminaalmenetlus on teravaim mõõk riigi käes, millega riik saab sekkuda inimese õigustesse ja kus kõige otsesemalt põrkuvad avalikud huvid ja inimese õigused. Seetõttu ei ole tema sõnul üllatav, et teema on ühiskondlike arutelude keskmes. «Aeg-ajalt võib nendes debattides kohata ka äärmuslikke seisukohti või läbi näha mõne isiku soovi lahendada oma isiklikke probleeme, aga see on siiski kokkuvõttes parem kui debati puudumine,» märkis ta.
Aeg-ajalt võib nendes debattides kohata ka äärmuslikke seisukohti või läbi näha mõne isiku soovi lahendada oma isiklikke probleeme, aga see on siiski kokkuvõttes parem kui debati puudumine.
Tema sõnul on demokraatlikule õigusriigile kohane, et pidevalt üritatakse leida uut tasakaalupunkti inimese põhiõiguste ja avalike huvide vahel.
«See tasakaalupunkt muutub ajas, olles mõjutatud nii rahva turvatundest, kriminogeensest olukorrast, valitsevatest väärtushinnangutest kui ka paljudest muudest asjaoludest, mis ise ajas muutuvad. Selle tasakaalupunkti saabki määrata kindlaks õigusriigis eelkõige parlament poliitiliste debattide käigus,» lausus Aas.
Kriminaalmenetluse läbiviimine pole mitte õigus, vaid kohustus
Peaprokurör juhtis samas tähelepanu, et õiguskaitseasutused ei saa oma tööd nende debattide ajaks peatada. Tema sõnul pannakse kuritegusid toime järjepidevalt ja neid tuleb menetleda kehtivate seaduste järgi, kusjuures kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole üksnes riigi õigus, vaid ka kohustus.
«Seaduspärased menetlustoimingud ei tohiks seetõttu olla etteheiteks ka konkreetsetele menetlejatele. Õiguskaitseasutused ei ole ära teeninud ka seda, et nende kohta levitatakse kas või tahtmatult arusaama, et isegi kui nad otseselt seadusi ei riku, siis inimõigusi nad tegelikult sisimas siiski ei austa,» rõhutas Aas.
Oma ettekandes käsitles peaprokurör eraldi nii jälitustegevust puudutavat eelnõu numbriga 295 kui ka riigikogu liikmete immuniteedimenetluse probleeme.
Arvutisüsteemide salajase jälgimise kord vajaks ajakohastamist
Keskfraktsiooni algatatud ja palju vaidlusi tekitanud eelnõu osas, millele on toetust avaldanud ka Reformierakond, nõustus Aas riigikohtu esimehe Märt Raski seisukohaga, et kuna seadusandja tahe jälitustegevuse reguleerimisel on aasta algul jõustunud muudatuste näol äsja välja öeldud ja kehtib alles lühikest aega, siis on mõistlik ära oodata nii kriminaalmenetlusliku kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika tekkimine.
Nii ei peaks parlament tema hinnangul praktikas veel juurdumata regulatsiooni muutmisega kiirustama. Samas on ka koalitsioonierakonnad kinnitanud, et ei soovi esimese lugemise läbinud eelnõu edasi menetleda.
Küll võib Aasa hinnangul eelkõige tehnoloogia arengu tõttu ajakohastamist vajada arvutisüsteemide salajase jälgimise regulatsioon, mida 1. jaanuaril kehtima hakanud muudatustega ei uuendatud. Praegune kord on tema sõnul mitmetimõistetav olukorras, kui soovitakse varjatult koguda arvutisüsteemist juba olemasolevat informatsiooni, näiteks arvutisse laetud e-kirju, SMSe või salvestatud dokumente.
Kuna senine regulatsioon on kohmakas ja ebaselge, tuleks tema hinnangul luua eraldi seaduslik lahendus elektrooniliste teabekandjatega ja arvutisüsteemidega varjatud tutvumiseks. «See peaks olema lubatud kohtu loal, samas peaks selle loaga olema võimalik sanktsioneerida kõige vajaliku läbiviimist (varjatud sisenemist, andmetega tutvumist, vajadusel kommunikatsiooni jälgimist),» kirjutas ta aastaülevaates.
Probleemid saadikupuutumatusega takistavad prokuratuuri tööd
Tõsiseks põhiseaduslikuks probleemiks Eesti kriminaalmenetluses nimetas Aas riigikogu liikmete immuniteedimenetlust, mille reguleerimiseks tegi õiguskantsler parlamendile ettepaneku juba mullu märtsis. Nii ollakse tema sõnul üle aasta olukorras, kus väga oluline osa kriminaalmenetluse seadustikust on vähemalt õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus.
«Seejuures ei ole tegemist vaid abstraktse õigusliku probleemiga, see on mõjutanud juba nii konkreetseid isikuid kui kriminaalmenetlusi,» lausus Aas ja lisas, et põhiseaduskomisjoni märtsis algatatud eelnõu järgi kehtiks senine regulatsioon veel vähemalt kaks aastat ehk 2015. aastal valitava riigikogu koosseisu volituste alguseni.
Aas rõhutas, et põhiseadusega kooskõlas oleva õigusselge regulatsiooni kehtestamine on oluline ka immuniteediga kaitstud inimeste põhiõiguste tagamise seisukohalt. «Kehtivate seaduste alusel on uurimisasutustel ja prokuratuuril jätkuvalt kohustus läbi viia kohtueelset menetlust võimalike kahtluste selgitamiseks, samas on immuniteediga kaitstud isikute puhul täna kohtumenetluseni jõudmine küsitav, mistõttu võivad nad jääda määramata ajaks kahtlustava staatusesse,» viitas ta ning lisas, et tegelikult puudub igasugune selgus ka küsimuses, millistel tingimustel saab taotleda immuniteedi võtmist Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikult.
Prokuratuur ootab ka uut riigivastutuse seadust
Samuti peatus Aas oma ettekandes asjaolul, et endiselt puudub õigusselgus kriminaalmenetlusega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise küsimuses. Ta meenutas, et Euroopa inimõiguste kohus tegi juba 2006. aastal otsuse, kus viitas Eesti seaduste lünkadele ja vastava kohtupraktika puudumisele. Kuigi uue riigivastutuse seaduse koostamine on olnud pooleli juba mitu aastat, pole seda seni vastu võetud.
Aas lisas, et praegune ebaselgus on mõjutanud otseselt ka prokuratuuri menetluspraktikat ning olnud üheks põhjuseks, miks prokuratuur pole taotlenud üldjuhul viimastel aastatel kohtult kahtlustatava ametist kõrvaldamist.