Kohus väljastas telefonide pealtkuulamiseks mullu ligi tuhat määrust

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Aldo Luud

Kohus väljastas telefonide pealtkuulamiseks mullu 931 määrust, mida on varasema aastaga võrreldes 18 protsenti rohkem, selgub riigi peaprokuröri aastaaruandest.

Aruande järgi väljastas kohus mullu telefonide pealtkuulamiseks 931 määrust. Määruste arv on aastaga tõusnud 18 protsenti. Näiteks 2011. aastal väljastas kohus vaid 788 sellist määrust.

Siiski, kui võrrelda reaalselt politsei- ja piirivalveameti poolt jälgimisseadme abil pealtkuulatud telefonide arvu, siis on see viimase kolme aasta jooksul püsinud sisuliselt sama. Määruseid on rohkem riigikohtu eelmise aasta mais tehtud otsuse tõttu, mis muutis kohtupraktikat. Varem võis ühe määrusega kuulata pealt mitut inimest, kuid nüüd on vaja iga pealtkuulatava jaoks eraldi määrust.

Muudeks pealtkuulamisteks, mille puhul ei kuulata pealt telefonivestlusi (näiteks isiku asukohas pealtkuulamine või internetiliikluse jälgimine), andis kohus loa 250 juhul.

Koos prokuratuuri lubadega anti 2012. aastal kokku jälituslube 1848 kriminaalasjas. Võrreldes 2011. aastaga (1839) jäi seega kriminaalasjade arv, milles jälituslube anti, peaaegu samaks.

Keskmiselt kasutatakse jälitustoiminguid viiel protsendil, kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid aga ühel protsendil kriminaalasjade uurimisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles