Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla rõhutas, et eelhääletuse suhteliselt kõrge osalusprotsendi pärast ei maksa veel eufooriasse langeda.
Toomla: eelhääletuse osalusprotsendist ei maksa eufooriasse langeda
3. juuni 2009, 21:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelhääletuse tulemust ei saa võtta mõõdupuuks, et siit välja lugeda, palju tuleb inimesi kokkuvõttes valimispäeval hääletuskastide juurde,» rääkis Toomla Postimees.ee'le.
«Selliseid seoseid pole suudetud leida varasemate valimiste puhul Eestis ega ka mujal,» rõhutas ta. «Pigem näeme, et neid numbreid tähtsustatakse üle, ollakse rõõmsad ning pärast pettunud.»
«Kui eelmistel europarlamendi valimistel osales Eestis eelhääletusel veidi vähem kui neljandik kõigist hääleta läinutest, siis peaks ju seekordset eelhääletuse tulemust - 14,3 protsenti - arvestades tulema valimisaktiivsus riigikogu valimistega samasse suurusjärku, mida on veidi raske uskuda,» leidis Toomla.
«Kui aga küsida, kas see on üldse eriliselt hea, et võimalikult palju inimesi osaleks eelhääletusel ja mitte valimispäeval, siis seda ei oska keegi ütelda,» nentis ta, lisades, et ilmselt peaks meedia pigem propageerima mõistlikul moel e-hääletuse võimalust.
Seekordset elektroonilise hääletuse tulemust - 58 669 hääletajat - hindas politoloog «vägagi soliidseks hulgaks». E-hääletamist saaks tema sõnul propageerida ka seeläbi, kui ID-kaardi lugejat inimestel üha rohkemateks toiminguteks tarvis läheks. «Praeguse retoorika järgi jääb mulje, et sellega saab hääletada ja teha pangas suuremaid kui 3000 krooniseid ülekandeid,» märkis ta.