Vaher roolijoodikute avalikustamisest: see on võimalik ka täna

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ken-Marti Vaher
Ken-Marti Vaher Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kui iganädalased nimekirjad kohtu poolt karistatud roolijoodikutest võiksid tõenduspõhiselt vähendada korduvate rikkujate arvu, oleks see mõte kaalumist väärt, rääkis siseminister Ken-Marti Vaher Postimehele.

Alates mai algusest ehk vähem kui kahe kuuga on Eestis juhtunud 18 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist 10 juhtus joobes juhi süül. Politsei on tänavu tabanud ligi 3500 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti.

Aasta esimese nelja kuuga hukkus liikuses 7 inimest, aga mais ja juunis lisandus veel 18 hukkunut. Mis liikluses toimub?

Iga hukkunu ja vigastatu on väikese rahva jaoks löök. Aga pigem tuleks hoiduda liikluses väiksemate ajaliste perioodide võrdlusest ja rääkida pikemaajalisest suundumusest, mille alusel saab teha ka mingeid adekvaatseid järeldusi. On selge, et kuude lõikes tekib nii tõuse kui mõõnasid.

Roolijoodikute avalikustamine on täiesti võimalik, sest kohtuotsused on kõik avalikud. Panna kokku nimekiri nendest, kes on rooli purjuspäi roninud, on võimalik ka täna.

Eelmise aasta kevadest, mil kehtestasime liiklusjärelevalve tugevdamise tegevuskava, alanud trend on liikluses positiivne ja see positiivsus tegelikult jätkub. Hukkunute-vigastatute oodatust suurem kukkumine oli selle aasta alguses. Kui märtsikuus oli null hukkunut, siis võrreldes eelmise aastaga on kahjuks juunikuu kurvem kuu. Üldine suundumus on aga jätkuv, languses on nii vigastatute arv ja väheneb hukkunute arv.

Alkoholijoobes juhtide probleem on kindlasti tõsine ja see jääb nii tõenäoliselt veel aastateks. Aga ka siin on järelevalvemeetmed vilja kandmas. Esiteks, alkoholijoobe kontrollid on suurenenud. Oleme jõudnud poole miljoni läbipuhumiseni.

Sel aastal see number suureneb, mis tähendab, et risk vahele jääda on kordades tõusnud, võrreldes näiteks 2011. aastaga. Selle aasta esimese viie kuu numbrid näitavad, et saja läbipuhutu kohta on purjus juhtide osakaal langenud 1,7lt 1,3-le. Aga endiselt ei ole normaalne ka see 1,3, sest iga purjus juht liikluses on oht.

14 kuu jooksul on liiklusjärelevalve Eestis muutnud selgelt tugevamaks, kuid kahjuks meist see lõpuni ei sõltu, kui palju inimesed saavad vigastada, hukkuvad. Siin on palju teisi mõjureid, aga kõige suurem mõjur on liikleja ise.

Kui inimene istub purjus peaga sõidukisse, turvavarustust ei kasuta ja tekitab teistele isikutele vigastusi, siis talt võetakse auto ära, ta isoleeritakse ühiskonnast ja saab lisakaristusi ning hukkamõistu kogukonnas. Aga kui ta ei hooli sellest, siis on see paratamatult tema enda otsus.

Meie eesmärk on suurendada vahelejäämise riski, täna on politseipatrullide arv tõusnud 92-lt 102-ni, ja jätkata ranget karistuspraktikat korduvate ning raskete rikkumiste eest. Murelapseks on olnud kergliiklejad, jalakäijad ja jalgratturid, nende nähtavaks tegemine ja teadlikkuse tõstmine.

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets rääkis Kuku Raadiole antud intervjuus, et tema pooldab roolijoodikute nimede avalikustamist. Mida Teie sellest mõttest arvate?

Roolijoodikute avalikustamine on täiesti võimalik, sest kohtuotsused on kõik avalikud. Panna kokku nimekiri nendest, kes on rooli purjuspäi roninud, on võimalik ka täna. Ma arvan, et nende inimeste puhul, keda muu ei mõjuta kui ainult hirm ja häbistamine, tuleb kasutada ära kõik õigusriigis lubatud võimalused, et säästa meie väikese rahva inimelusid.

Kas pooldate seda mõtet, et politsei paneb näiteks igal nädalal üles nimekirja tabatud roolijoodikutest?

See on habemega lugu, mille üle on vaieldud. Vaidlused on olnud andmekaitse inspektsiooniga, parlament on seda arutanud, on kohtupraktika. Siin tuleb leida mõistlik lahendus, et tagada tegelik mõju ühiskonda.

Diskussioon tuum on niisuguse avalikustamise tõhusus, aga ka proportsionaalsus ja täpsus. Näiteks, kui avaldada ainult inimese nimi, siis võib juhtuda, et selle nimega inimesi on mitmeid. Järelikult lisaks nimele peab olema veel andmeid, mille puhul on kindel, et peetakse silmas ainult üht isikut.

Üks täiendav vahend, mis juba on olemas ja mida rakendatakse, on ühiskondlikult kasulik töö. Mõnda aega on jõus ka väärteoasjades ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine ehk need samad persoonid, kes millestki muust ei hooli, võiksid hoolida sellest, kui nad pannakse linna peaväljakule lehti riisuma ja seda kõigi teiste kogukonnaliikmete silme all.

Kas kohtulikult karistatud roolijoodikute nimekirjad võiks igal nädalal avalikustada?

Peame kasutama kõiki meetmeid, millel on tegelik mõju, et hukkunute ja vigastatute arv väheneks ja väheneks ka inimeste arv, kes panevad toime korduvaid rikkumisi. Kui näidatakse, et sellised meetmed nagu iganädalased avalikud roolijoodikute nimekirjad, võiksid tõenduspõhiselt vähendada korduvate rikkujate arvu, siis on see kindlasti kaalumist väärt.

Eks kuuleme selle peale kohe ka nende vastuväiteid, kes toovad välja inimeste nn märgistamise aspekti, mis tähendab, et inimesed jäävad oma musta märgiga elama mõneks ajaks ja neid inimesi on raske normaalse elu juurde tagasi tuua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles