Peaminister Andrus Ansip ütles võidupüha hommikul pärgade asetamisel Haapsalu Vabadussõja ausamba juurde, et ükski rahvas ei saa pidada vabadust ja omariiklust enesestmõistetavaks, vaid riigi ja iseseisvuse ehitamise ja arendamisega tuleb tegeleda lakkamatult.
Ansip: peame lakkamatult tegelema oma riigi ja iseseisvuse ehitamisega
23. juuni 2013, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel, et täna hommikul on kogu Eesti pilgud suunatud Haapsallu, kus maakaitsepäeva keskseima sündmusena leiab aset Kaitseliidu korraldatav paraad ning kust saadetakse üle kogu riigi laiali võidupüha tuli.
«Meie maakaitsepäev ja võidupüha on eesti rahvakalendri ühe tähtsaima püha, jaanipäeva eelõhtul – aasta kõige kaunimal ja valgemal ajal. Siin on sümboolne paralleel – nii on ka iga rahva eneseteostuse tipuks vabadus ja omariiklus,» lausus ta ja lisas, et ükski rahvas ei saa neid pidada enesestmõistetavalt antuks. «Ka mitte meie. Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest on tulnud seista relvaga.»
Ansipi sõnul peetakse Vabadussõja ausamba juures pärgade ja lilledega meeles Eesti eest võidelnuid ja langenuid. «Asetades pärjad samba jalamile, langetame pea Eesti eest elu andnute ees. Tehes seda, peame meeles, kui habras on vabadus ja kui üürike on Eesti ajaloos omariikluse aeg ning milliste imeliste ajalooliste juhuste pingeväljas on eesti rahvas oma riigi eest võidelnud ja selleni jõudnud,» lausus ta.
Tema sõnul toimus lossivaremetes täpselt sada aastat tagasi ehk 23. juunil 1913 teine Läänemaa laulupidu, kus kõnniti veel teiste riigilippude all ja Eesti Vabadussõja ausamba asemel seisis alles Aleksander III mälestusmärk. Viis aastat hiljem, 1918. aasta veebruaris ei puudunud tema sõnul palju, et Haapsalu vanal turuplatsil oleks välja kuulutatud Eesti Vabariik, kuid sakslased jõudsid Haapsalu hõivata varem ning Haapsallu teel olnud Päästekomitee pidi poolelt teelt tagasi Tallinna pöörama.
«Viis aastat pärast ajaloolist Võnnu lahingut avati siin lõpuks Voldemar Melliku kavandatuna Vabadussõja ausammas. Ja kuigi nõukogude võim selle hävitas, nagu ta püüdis hävitada ka Eesti riiki ja vabaduseiha, võime praegu ometi tõdeda, et siinne originaali järgi taastatud ausammas on seisnud siin juba kauem kui algne. Täpselt niisamuti nagu meie uus iseseisvusaeg on kestuselt möödunud eelmisest,» ütles Ansip.
Ta märkis, et kuigi koos sellega võib hakata tunduma, et Eesti Vabariigist on saamas enesestmõistetav loomuseisund, ei tohi lakata ehitamast ja arendamast oma riiki ja iseseisvust. «Igaüks saab siin kaasa töötada – omal alal ja oma võimaluste piirides. Seda tegema innustavad meid Eesti vabaduse eest võidelnute teod. Neid hoiame tänuga meeles,» lisas peaminister.