Eesti õpetajate palgatõus on olnud aastatel 2000–2011 üks OECD riikide kiiremaid, osutab vastilmunud, 2011. aastale keskenduv OECD haridusülevaade «Education at a Glance 2013».
OECD: Eesti klassid on ühed väiksemad ning õpetajate palgatõus üks kiiremaid
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
25. juuni 2013, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaatest selgub, et õpetajate palgad olid 2011. aastal 62 protsenti kõrgemad kui 2000. aastal. Küll aga jäid õpetajate palgad alla teiste kõrgharidusega töötajate keskmisele sissetulekule.
Ülevaates tuuakse välja, et Eesti põhikoolide klassitäituvus on vaadeldavate riikide seas üks madalamatest. Põhikooli vanemas astmes ehk 7.–9. klassis on siinsete koolide klassitäituvus OECD riikide kõige madalam. OECD hinnangul on väikesed klassid õpetajaameti populaarsuse peamine põhjus Eestis.
Kaks korda enam noori osaleb mitteformaalses hariduses
Eesti 15–29-aastaste töötavate noorte osakaal kasvas 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 5 protsendipunkti 37 protsendini. Samal ajal püsis Euroopa Liidu 21 riigi keskmine muutumatuna 36,5 protsendi juures.
OECD hinnangul saab siinsete kõrgharidusega noorte paremat toimetulekut kriisi ajal selgitada Eesti internetistumise ja kõrge tehnoloogilise arenguga. Eestis osaleb OECD keskmisega võrreldes rohkem inimesi mitteformaalses hariduses: 25–34-aastaseid on nende hulgas kaks korda enam kui 55–64-aastaseid. Seega oskavad noored täiendkoolituse võimalusi paremini ära kasutada.
Ülevaates toodi välja ka, et Eestis moodustab matemaatikale ja loodusainetele pühendatud tund põhikooli vanemas astmes 38 protsenti kohustusliku õppe mahust. See on tublisti üle OECD keskmise, mis on 25 protsenti.
Iga-aastane haridusülevaade «Education at a Glance» on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on muuhulgas anda riikidele võrdlusvõimalus: millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 34 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.