Sotsiaalsfääri kärbete paratamatust vajadusest on kaks võimuparteid viimastel päevadel rääkinud üsna avalikult, kuid vähemusvalitsusena ei suuda nad näiteks sotsiaalministeeriumi 1,2-miljardilisele kärpele riigikogus toetajaid leida.
Vähemusliit: suuri sotsiaalkärpeid ei tule
5. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise võimuliidu ajal ei saanud suurte kärbetega täies mahus hakkama haridusminister Tõnis Lukas, kel jäi maha võtmata 70 miljonit krooni, ning sotsiaalminister Hanno Pevkur, kel tuli leida kärpekohti 1,2 miljardi ulatuses.
Eile kogunes aga Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) riigikogu fraktsioon, mis seadis eesmärgiks selle aasta riigieelarve positsiooni parandada vähemalt 6,25 miljardi, veelgi parem 6,5 miljardi krooni võrra.
IRLi esimehe Mart Laari sõnul tuleb selleks möödapääsmatult veelgi kokku tõmmata valitsemiskulusid, lähtudes põhimõttest, et pool vajaminevast summast tuleb jagada nende nelja ministeeriumi vahel, kes eelmise kokkuhoiukavaga hakkama ei saanud. Kokku peavad neli ministeeriumi kärpima 1,4 miljardit krooni.
Sotsiaalministeeriumile langeks sellisel juhul kärpest 89 protsenti ehk 1,25 miljardit, haridusministeeriumile ja rahandusministeeriumile mõlemale 70 miljonit ning kaitseministeeriumile 14 miljonit.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistas vajadust riigikulutusi kärpida, kuid tunnistas, et IRLi ettepanekutele ei ole riigikogus 51 hääle toetust.
«Vähemusvalitsus saab ikkagi teha seda, mida toetab parlamendi enamus, ja kõigile ettepanekutele peab olema 51 hääle toetus,» tõdes ta.
Sotsiaalkulude järsu kokkutõmbamise vastu on olnud nii Rahvaliit, rohelised, sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond. «Läbirääkimistel, mis kahjuks katki jäid, leiti lahendused selle aasta üle kuue miljardi krooniseks negatiivseks lisaeelarveks ning ka järgmise aasta osas oli olemas tasakaal. Usun, et nendele põhimõtetele toetudes saame edasi minna,» lootis Reformierakonna peasekretär.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur tunnistas eile enne IRLi teate saabumist, et ta on käinud valitsuskabinetis rida-realt oma eelarve üle ning poliitiliste otsustega ei leitud kärpevõimalusi. «Peretoetused, pensionid ja erihoolekanne otsustati jätta puutumata ning tulemuseks oli see, et raha tuli isegi juurde,» tõdes ta.
Arvestades, et erijuhtumite sotsiaalmaht ehk töötute sotsiaalmaksu, töötute ravikindlustuse, töötutoetuste ja töötute toimetulekutoetuste summad suurenevad, tuli sotsiaalministeeriumile raha hoopis juurde ning praeguseks on 1,5 miljardi kärpekrooni asemel eelarves miinuseks 186 miljonit.
Pevkuri sõnul on tegelikult vale öelda, et raha tuli juurde, korrigeeriti lihtsalt varasemaid prognoose. Kuna töötuid on rohkem ning tegemist on arvestusliku kuluga, siis tuleb sinna rohkem raha ette näha.
«Me ei saa jätta töötutoetusi välja maksmata ja 300 miljoni ringis oli neid kulusid, mis meie eelarveridades suurenesid,» nentis Pevkur. «Kärbeteks ma oma haldusalas võimalust ei näe ning sellist otsust pole valitsus langetanud. Lisakärped tähendaksid sotsiaaltoetuste kallale minekut.»
Lisaks nelja ministeeriumi kärpenõudele tuleb IRLi hinnangul veelgi kärpida. Teine pool kärpest jagatakse kõigi ministeeriumide haldusalade vahel – selle maht on minimaalselt 325 miljonit krooni, Eesti Panga negatiivsema prognoosi täitumise korral 550 miljonit krooni.
Laari sõnul on eelarve kokkutõmbamiseks vajalikud otsused kindlasti ebameeldivad ja ebapopulaarsed, kuid nendeta edasi ei pääse. «Kui me ei suuda eelarvet tasakaalu viia, on aasta lõpuks raha otsas ning tööpuudus laes,» tõdes ta.
Haridusminister Tõnis Lukas tunnistas, et tema ministeeriumis seisab ees järjekordne koondamislaine ning jätkub ka palkade kärpimine.
«Ministeeriumis ja hallatavates asutustes on kärbe kogu karmusega, aga valitsemisalas pole see lihtsalt võimalik, sest haridussüsteem tuleb töös hoida,» ütles haridusminister. «Kui tuleb uus kärpenõue, siis tuleb sellega arvestada, kuid õpetajate palk jääb eelmise aasta tasemele ja mitte vähem.»
IRLi kärpekava
• Kokku tuleb ministeeriumitel 2009. aasta riigieelarve positsiooni parandada vähemalt 6,25 miljardi krooni, soovitavalt 6,5 miljardi krooni võrra.
• Eelmise kärpekorra juures hätta jäänud neli ministeeriumi peavad kärpe ellu viima ning kogusumma on 1,4 miljardit krooni.
• Sotsiaalministeerium peab kärpima 1,2 miljardit krooni
• Haridus- ja teadusministeerium peab kärpima 70 miljonit krooni
• Rahandusministeeriumil tuleb kärpida 70 miljonit krooni
• Kaitseministeerium peab kärpima 14 miljonit krooni
• Teine pool kärpest jagatakse kõigi ministeeriumite haldusalade vahel – selle maht on minimaalselt 325 miljonit krooni, Eesti Panga negatiivsema prognoosi täitumise korral 550 miljonit krooni.