Autorollo kohtuvaidlus: ministri lähikondsed võivad pääseda

Autorollo eeslistung tänavu juunis. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse kohtuprotsessi tänase eelistungi põhjal tuleks esitatud tsiviilhagi kõige enam karta Autorollo varadega tegutsenud vandeadvokaat Siim Roodel, ministri ja tema abikaasa Rain Rosimannuse lootused kogu loost puhtalt pääseda on juriidiliste nüansside tõttu kordades suuremad.

Autorollo väidetavat kuritegelikku pankrotti käsitlev kohtu eelistung algas bravuurikalt. Pankrotitoimkonnast hageja esindaja, vandeadvokaat Olavi Jüri Luik esitas kohtule viimasel hetkel tõenditena viie arvuti IP-aadressid, millelt on tehtud rida Autorollo pankrotiprotsessi tehinguid.

Neist kaks arvutit asuvad parlamendihoones ja neid on kasutatud Autorollo majandusasjade ajamiseks koguni 12 korral. Hageja väitel näitavad tõendid, et 2010. aasta kevadel, ajal kui Keit Pentuse isa Väino oli haiglas, tehti parlamendi arvutist öisel ajal Autorollo nimel ülekandeid.

Samalt IP-aadressilt hallatakse keskkonnaministri ja tema abikaasa Rain Rosimannuse Wikipedia kontosid. Hageja arvates on see tõestus, et minister ja tema abikaasa olid 2010. aastal Autorollo juhtumisega otseselt seotud.

Kokkuvõttes – kaudseid tõendeid on justkui kuhjaga. Ent Autorollo varaga tehtud tehingutest saadud raha jäljed kaovad Lätti ja esialgu on see kõik.

Ent see ei olnud veel kõik. Hageja käis välja argumendi nagu oleks Autorollo varatuks tegemises osalenud OÜ Renaldo Invest juht Argo Hollo pankrotitoimkonnale tunnistanud, et oli toimunus vaid variesindaja, kellele jagasid käske vandeadvokaat Siim Roode ja advokaadibüroo MAQS.

Sisult on see tõsine süüdistus. Ent paljalt pankrotitoimkonna väitest jääb kohtus paraku väheks. Nii esitati taotlus kutsuda Hollo kohtuistungile tunnistama.

Hollo pole siiski ainus kohtusse oodatav tunnistaja. Hageja taotlusel peaks kohtusse kutsuma ka Autorollo Rakveres elava endise raamatupidaja, kes kinnitavat, et ettevõttest välja antud sularahalaenud olid fiktiivsed. St. et laenulepingud summas 3,4 miljonit krooni kanti ettevõtte raamatupidamisse tagantjärgi alles 2010. aasta augustis.

Näiteks Venemaa kodanik Roman Moissejev olevat ülekuulamisel politseis kinnitanud, et pole Autorollost mingit laenu saanud. Teda ei olevat väidetavalt  laenuvõtmise hetkel isegi füüsiliselt Eestis olnud.

Hageja koostatud põhjalik ülevaade Autorollo varadest tühjaks kantimisest kõlab loogiliselt, ometi on lool mitmeid juriidilisi nüansse. Näiteks tekib küsimus, kuidas kohtusse kaevatutelt nõuda välja tekitatud puhtmajanduslik kahju. Mis olid täiendavad kohustused, mida pankrotiprotsessi ajal Autorollo nimele võeti?

Kuidas näiteks Rain Rosimannus toimunust kasu sai? Seda küsis hagejalt ka kohtunik ning sai juriidilises mõttes mitte midagi ütleva vastuse: osa Autorollo raha kanti Rain Rosimannuse tuttavatele ja Rosimannus pidi teadma, mis toimus. Nõus. Ent sellise tõdemuse pealt on inimesi raske süüdi mõista.

Pankrotitoimkond on näinud tõsist vaeva asjaosaliste Autorollo juhtimisega seostamisega. Näiteks saatnud Rain Rosimannus Autorollo juhatuse ühele liikmele Janos Sillamaale e-kirja, kus teatas, et andku too märku, kui kastid koos ja neile tullakse järele.

Jutt on ajast, kui Väino Pentus oli terviseprobleemi tõttu haiglas ja ettevõttest viidi minema arvuti ning autode asukoha määramise süsteem. Sillamaa olevat pankrotitoimkonnale tunnistanud, et 2010. aasta juunis olevat Rosimannus pakkunud talle saamata jäänud palga katteks Autorollole kuulunud sõiduautot Ford Tourneo.

«See näitab, et ettevõtte asjad olid tegelikult Rosimannuse kontrolli all,» väitis hageja esindaja. Sama Ford olevat lõpuks müüdud 5000 krooni eest Keit Pentuse venna lähedasele sõbrale. Auto tegelik turuväärtus olnud tänases rahas umbes 5000 eurot.

Ent see polnud veel kõik. Rosimannuse seotust Autorollo juhtimisotsustega tõendavat ka tema SMS ettevõtte kolmandale juhatuse liikmele Tiit Pohlale. Väino Pentus oli siis haiglas ja Pohl üritas kontakti saada tema abikaasaga Siiriga.

Rosimannuse telefonist saadetud sõnumis kästi lõpetada Siiri pommitamine ja juhul, kui Pohl peaks haiglas viibivat Väinot tülitama, võtvat ta politseilt Väinole lähenemiskeelu. Ning ettevõtte raha liigutamine olevat samuti keelatud.

See otsekohese jutuga SMS on tõendina kohtutoimikus. Rosimannus kaitsja selle olemasolu ei eitagi, vaid põhjendab seda oma kliendi teadmisega, et raskes seisus Väino Pentusest tuleb kõik tülitajad eemal hoida.

Veel väidab pankrotitoimkond, et 2010. aasta veebruaris osales Rosimannus isiklikult Pohla ja Väino Pentuse vahelisel kohtumisel, kus Rosimannus olevat näidanud exceli tabelis koostatud majandusraskustes Autorollo päästmise plaani.

Kokkuvõttes – kaudseid tõendeid on justkui kuhjaga. Näiteks olevat Autorollo varaga tehtud tehingutest saadud 200 000 krooni kantud vandedavokaat Roode kolleegi MAQS'i eraarvele.

Ent Autorollo varaga tehtud tehingutest saadud raha jäljed kaovad Lätti. Esialgu on see kõik. «Tahaks uskuda, et politsei teeb käimasoleva kriminaaluurimise käigus selgeks, kuhu raha sealt jõudis,» teatas vandeadvokaat Luik.

Ent suures osas on Pentuse leerile tehtavad etteheited vaid pankrotitoimkonna nägemus toimunust. Seetõttu küsis ka kohtunik Uritam hagejalt, kas poleks mõistlik oma versioone konkreetsemalt seostada. «Primaarne on varidirektorite kasutamine,» teatas Luik. Paraku puudub Eestis taoliste juhtumite osas kohtupraktika.

Seda, et pankrotitoimkonna hagi on sisult vandenõuteooria, väitis ka keskkonnaministrit kaitsev vandeadvokaat Toomas Vaher, hiljutine advokatuuri esimees. «See teooria on kokku pandud kaudsetest vihjetest või meilide sisust,» ütles Vaher.

Vaheri kaitsetaktika on lihtne – IP-aadressi seostamine ei näita siiski veel konkreetselt inimest, kes konkreetse arvuti taga istuda võis. «Näiteks ühele nimetatud arvutile on ligipääs tervel Keit Pentus-Rosimannuse perel,» ütles Vaher. Jutt on Viimsis Väino Pentuse eramus asuvast arvutist, mille internetilepingu sõlmis keskkonnaminister.

Samavõrd tõrjuv oli süüdistuste asjus Rain Rosimannuse kaitsja. «Jah, ta koostas Autorollo juhtimisest exceli tabeli, kuid seda seetõttu, et Väino Pentus ise ei osanud seda koostada,»

Kaitsja sõnul pole Rosimannus ettevõtte juhtimises osalenud. Kohtusse kaevatutest on kõige kehvemas positsioon vandeadvokaat Siim Roodel. Roode kaitseargument on, et Autorollo juhtumis esitas ta Väino Pentusele vaid õigusabi.

Ent kõik Siim Roode tehingud ei mahu mõiste konsultatsioon alla. Sellisele seisukohale asus ka kohus, kui teatas, et Roode peab oma toiminguid tulevasel istungil kohtule hästi selgitama.

«Kas osaühingus osaluse omandamine oli samuti konsultatsioon,» küsis kohtunik Roode esindajalt. Vastus oli ebalev: ei ole teada, et nii oleks.

Olukorras, kus Siim Roode poolt Autorollo teemal välja saadetud arvukates e-kirjades leiab palju ettevõtte juhtimissuuniseid ja vähe õiguslikke nõuandeid, läheb MAQS advokaadibüroo juhil asjade sisulise selgitamisega keeruliseks.

Kõigi nõuete seostamine võib olla keerukas

Pankrotitoimkond leiab, et Autorollole tekitatud varalise kahju – koos viivistega 579 906 eurot - tekkimises ei pea kedagi eraldi seostama. Tekkinud kahju kuulub hüvitamisele kogu selles süüdi olevate isikute grupi poolt.

Selleks andvat alust 2009. aasta riigikohtu otsus, millega nõuti välja kunagise skandaalse Stockmanni pommiplahvatuse kahjud. Et Autorollo finantsasju olevat 2010. aasta kevadel ajanud nii minister, Rain Rosimannus, Siim Roode ja advokaadibüroo MAQS, olevatki nende solidaarne vastutus elementaarne.

Kohus nii resoluutne ei olnud. Kohtunik Anu Uritam mainis, et kõikide esitatud nõuete kohtusse kaevatud isikutega sidumine on siiski keeruline. «Kuidas vastutab Rain Rosimannus näiteks sõidukite firmast väljaviimise eest,» küsis ta hagejalt.

Hageja põhjendus oli lihtne – Rosimannus ja Keit Pentus arutasid autode saatust, vandeadvokaat Roodega seotud ettevõtte Roode&Partnerid andis korralduse ja MAQS korraldas asja õigusliku poole.