Valitsus toetas erakonnaseaduse muutmist, aga tegi rea märkusi
27. juuni 2013, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus toetas täna erakonnaseaduse muutmise eelnõud, millega tahetakse täpsustada erakondade rahastamise aluseid ja selle üle teostatavat järelevalvet. Samas tegid ministrid eelnõule rea omapoolseid märkusi.
Justiitsminister Hanno Pevkur ütles, et põhiseaduskomisjoni koostatud eelnõu üldised põhimõtted on valitsusele meelepärased. Näiteks võib eelnõu kohaselt erakond ühelt füüsiliselt isikult tulevikus vastu võtta sularahaannetusi kuni 1200 eurot aastas ehk 100 eurot kuus. Kõikidel erakondadel peab olema annetuste vastuvõtmise kord ja see peab olema avalik veebilehel.
Samas tekitasid valitsuses küsimusi neli punkti. Eelkõige arutasid ministrid selle üle, milline peaks olema proportsioon riigikokku pääsenud ja mittepääsenud erakondade rahastamise vahel.
Ettepanekud olid Pevkuri sõnul selles suunas, et riigikokku mitte pääsevate erakondade rahastamine võiks olla senisest suurem. «Eelnõu otseselt seda ei puudutanud, kuna see seondub riigieelarve seadusega ja meile on öeldud, et need summad otsustatakse selles seaduses,» põhjendas Pevkur.
Praegu on riigikogu põhiseaduskomisjon välja pakkunud, et kui erakond saab valimistel 2 protsenti hääli, siis on tal õigus saada 30 000 eurot, 3-4 protsendi puhul 60 000 ja 4-5 protsendi korral 100 000. «Aga kui riigieelarvest otsustatakse selleks eraldada näiteks oluliselt väiksem summa, siis kuidas on sel juhul proportsioonid riigikokku pääsenud ja mitte pääsenud erakondade vahel?» küsis Pevkur.
Kas 32 000-euro piir on proportsionaalne?
Lisaks juhtis valitsus tähelepanu, et eelnõu koostajad peaks eelnõusse kirjutama ka selle, millal tekib erakonna liikmelisus ja millised on liikmete kohustused ja õigused.
Karistamise poolelt oli arutelu all, kas kuriteo ja väärteo piiri tõmbamine 32 000 eurose annetuse juures on piisav või tuleks seda summat suurendada või vähendada.
«Pika arutelu tulemusel leppisime kokku, et justiitsministeerium esitab põhiseaduskomisjonile ülevaate, millised teod millise karistustasemega Eestis on. Kindlasti suuri ebaproportsionaalsusi ei tahaks karistusõiguses näha: näiteks võiks erakondade rahastamise reeglite vastu eksinu karistus olla võrreldav altkäemaksuga olulise kahju tekitaja omaga,» pakkus Pevkur.
Rahastamise järelevalve komisjon olgu kõigi vastu võrdne
Samuti leidis valitsus, et täpsustamist vajavad erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni pädevused ja kohustused. «Eelnõu järgi on neile antud suuremad õigused, küll aga minul tekib küsimus, et kui vaadata viimast praktikat, siis ka sisuliselt tuleks komisjonil oma praktikat ühtlustada,» leidis Pevkur. Justiitsminister viitas viimasele juhtumile, kus SDE valimiskulude mittevastavust komisjon eesotsas SDEsse kuuluva juhiga uurima ei hakanud.
Pevkur ütles, et loodab erakonnaseaduse eelnõu teemal sügisel põhjalikku nii riigikogus kui avalikkuses.