Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppetooli juhataja Kalle Meruski sõnul mäletab ta ühte teadaolevat spikerdamisjuhtumit kümme aastat tagasi ning lisab, et testipõhiste eksamite puhul peaks eelkõige arvestama sellega, et küsitakse varemlõpetanute töid.
«Osa ainetes on testipõhised eksamid, aga küsimusi muudetakse iga aasta, mitte ei ole samad küsimused. Uurimistööd ja kirjalikud tööd, seal on igal aastal erinevad teemad, on arvestatud sellega, et võidakse kasutada teiste inimeste töid,» märkis Merusk.
Tema sõnul on spikerdamine võimalik ainult siis, kui on valikvastustega testid, kuid testide puhul kontrollitakse ja käiakse ringi juhuks, et üliõpilased üksteise pealt maha ei vaataks ega vastuseid ette ei ütle. Maruste sõnul on tema instituudis peamiselt kaasusepõhised tööd, mille lahendamiseks rakendab üliõpilane oma teoreetilisi teadmisi ja seda ei ole võimalik maha kirjutada.
«Probleeme võib tekkida bakalaureuseeksami juures, kui üliõpilased küsivad välja , siis võib see oht olla, mobiiliga võib kellegi käest küsida,» märkis ta.