Välismaal töötavate kõrgharidusega inimeste osakaal on langenud

Kertu Kula
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
analüütik Siim Krusell
analüütik Siim Krusell Foto: Peeter Langovits / Postimees

Täna avaldatud Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi on välismaal töötavate kõrgharidusega inimeste arv võrreldes 2000. aastaga tunduvalt langenud.

Statistikaameti peaanalüütiku Siim Kruselli sõnul oli 2000. aastal välismaal ja Eestis töötavate eestlaste haridustase üsna sarnane, siis 2011. aasta tulemuste põhjal on välismaal töötavate kõrgharidusega eestlaste osakaal langenud. Varem töötas välismaal ligi 40 protsenti kõrgharidusega eestlasi, nüüd on see 23 protsenti.

Krusell märkis, et suurenenud on nende inimeste osatähtsus välismaal, kellel on kesk- või kutseharidus ning põhiharidusega inimeste osakaal on viimase 11 aastaga suurenenud 6 protsendilt 16-ni.

Analüütiku sõnul on põhjuseks see, et välismaale suundujatest on oluliselt tõusnud oskustööliste arv ja palju on Soome suundunud töölisi, keda on ametlikult üle poole välismaal töötanutest. Kruselli sõnul on Soomes töötavate eestlaste puhul kõrgharidus kõigest 14 protsendil ja seega kui võtta Soome analüüsist välja, siis kasvab kõrgharidusega töötajate osatähtsus välisriikides 35 protsendini, mis on võrreldav 11 aasta taguse ajaga.

Kruselli sõnul pole Soome ainuke eristuv riik vaid näiteks Austraaliasse lähevad valdavalt noored inimesed ning Belgia ja Ameerika Ühendriigid eristuvad selle poolest, et seal on suurem osatähtsus kõrgema haridusega inimestel ja töötatakse peamiselt valgekraena. Ta tõi olulise sihtkohana välja veel Venemaa, kus töötavad vene keelt rääkivad eestlased, kelle hulgas on väga palju kõrgharidusega inimesi.

Analüütiku sõnul võib massiline Soome minek lõppeda, kui peaks juhtuma, et piir Eesti ja Venemaa vahel lõdveneb, siis suundub rohkem inimesi ka ida poole. Ta lisas, et seni kui sissetulekute vahe, võrreldes Skandinaaviamaadega, on sama, siis pikemas perspektiivis Soome ja teistesse põhjapoolsetesse riikidesse suunduvate inimeste arv aina suureneb. Väga palju sõltub, kuidas Eestil endal läheb ja kuidas Soomel, kui palgavahe hakkab vähenema, siis on lootus, et hakatakse Eestisse tagasi tulema, lisas ta.

2011. aasta andmete järgi töötab Soomes üle 15 000 eestlase, 2000. aastal aga 500-600 inimest. Soomele järgnevad Norra (u 1900), Rootsi (u 1500) ja Venemaa (u 1400).

Vaatluse all on eestlased, kes töötasid ajavahemikul 19-25. detsember 2011 välismaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles