Sipa külast New Yorgi südamesse äri tegema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oh aegu ammuseid: paremal on kassaaparaat, mis tuleb tuttav ette nüüdsete noorte vanavanemaile. Kristjan Hiiemaa näitab, milline on tema loodud moodne süsteem, mis on muutnud äriajamise palju kiiremaks ja tõhusamaks.
Oh aegu ammuseid: paremal on kassaaparaat, mis tuleb tuttav ette nüüdsete noorte vanavanemaile. Kristjan Hiiemaa näitab, milline on tema loodud moodne süsteem, mis on muutnud äriajamise palju kiiremaks ja tõhusamaks. Foto: Erakogu

Temast kirjutavad-räägivad sellised meediahiiud nagu The Guardian, Financial Times ja BBC. Tema firma Erply on miljonidollarilise kasumiga. Tema nimi on Kristjan Hiiemaa ja ta on minu onupoeg.

Trrr-trrrrr! heliseb mu telefon kolmapäeva pärastlõunal. Teisel pool toru on ajakirjanik Priit Pullerits: «Kuule, Ann, kas see Kristjan Hiiemaa on su vend?»

Mõningase kahetsusega pean eitavalt vastama: «Ee-ei, Kristjan on minu onupoeg!»

«Aga kuule, Ann! Suurepärane, suurepärane! Ta on ju kõva mees! Sa kirjuta oma onupojast meile lugu! Kirjuta nii, et inimesed saaksid temast inspiratsiooni. Et nad näeksid, et meie väiksest Eestist on lootust suurde maailma murda!» vuristab Pullerits.

Ja mina vaid mõtlen: «Kuidas ma küll omaenda onupojast kirjutan? Kas see imelik pole?»

Äritarkvara Skype

On küll imelik. Aga kirjutan ikka, sest kui Kristjani-sugustest eestlastest ei kirjutata, siis kellest üldse.

Siit artiklist ei tasu otsida ülemäärast objektiivsust, ausust aga küll. Ma kirjutan ju siiski omaenda onupojast, kellega nooruses sai koos heina tehtud, kartuleid võetud ja vanaisa Osvaldi seltsis kalal käidud (mitte et ma mäletaks ka mõne kala kättesaamist; ainult seda, kuidas Kristjanil kalaluud kurku kinni jäid).  

Nüüd ei käi Kristjan (34) enam ammu heina tegemas ega kartuleid võtmas. Praegu lendab ta New Yorgi ja Tallinna vahet, suhtleb ärimaailma tippudega ning pakub Erp­lyga USA börsiettevõtetele äritarkvara (vt infokast). Teiste seas sellisele tuntud kosmeetikakompaniile nagu miljardidollarilise käibega Elizabeth Arden.

Ja mitte ainult – Kristjan loob koos oma meeskonnaga väärtust ka Eesti ettevõtetele, aidates väikese ja keskmise suurusega firmadel oma ärist tõhusamat ülevaadet saada ja kulusid säästa. Maailma mõjukaim tehnoloogiablogi TechCrunch nimetas Kristjani firma 2010. aastal «äritarkvara Skype’iks».

Erply kontorid asuvad Londonis, Sydneys, Tallinnas, peakontor New Yorgis. Hiljuti laieneti ka Norrasse ja Taani ning avati uksed Tartus. Erply annab tööd ligi poolesajale inimesele üle kogu maailma. Tulevikus annab ta suure tõenäosusega tööd suuremale arvule inimestele, kui on Sipa külas elanikke (305). Muide, just kuu aega tagasi sai firma täiendava 2,15 miljoni dollari suuruse investeeringu.

Ent millest kõik alguse sai? Kuidas on võimalik väiksest Raplamaa külast jõuda New Yorgi peatänavale?

Poiss loob poele laosüsteemi

Alustagem algusest. Vanasti oli põllumajandus popp. Ka meil oli maal suur kartuli- ja kapsapõld. Lausa nii suur, et ühest otsast teise ei näinudki. Mõnesaja meetriga liialdades võiks öelda, et need põllud olid lausa kilomeetrite pikkused! Mina olin tavaliselt sealpool otsas, kus kedagi polnud. Niimoodi vaikselt nokitsemas, «puhkamas» – nagu meie vanaema ja vanaisa armastavad öelda.

Kristjan oli õigel pool otsas ja rohis koos noorema venna Martiniga nii mis hirmus. Juba siis oli näha, et ta on keskmisest märksa töökam.

Hiljem käis Kristjan Tallinnas turul kapsaid müümas. Mõtles välja turundusnippe. Kapsamüük ei läinud esmalt eriti hästi, sest nõudlus oli väiksem kui pakkumine. Kristjan aga mõtles ja mõtles ning siis ilmus meie kapsaste juurde silt «Mäeveeru talu ökoloogiliselt kasvatatud kapsad». Ega see vale olnud! Aga tollal olid ilmselt kõik kapsad ökoloogiliselt kasvatatud. Pärast sildi lisamist saime loomulikult kõikidest kapsastest lahti. Rõõm oli suur.

Kogu kapsaraha läks Kristjanil arvutite peale. Enda sõnul oli tal Sipa küla esimene arvuti, mille ostis isa Tiit. Aga kui meie õega oleksime valdavalt arvutimänge mänginud, siis Kristjanil oli kogu asja vastu sügavam huvi.

Uskuge või mitte, aga 14-aastase poisikesena lõi Kristjan esimese laotarkvara. Oma 386 lauaarvutiga, taktsagedusega 25 MGz (need on numbrid, mis mulle mitte midagi ei ütle). «Müüsin esimese arvuti koos loodud laosüsteemiga Sipa poele maha. Ja ostsin uue ning võimsama arvuti,» räägib Kristjan rahulolevalt.

«Geenius,» mõtleks ilmselt nii mõnigi. Nüüd tuleb välja, et Kristjan ongi geenius (ärge unustage, et artikkel ei ole päris objektiivne). Ta on viinud oma ettevõtte maailma tippu. Ja seda valdkonnas, kus on ülimalt tihe konkurents ning kus liiguvad miljardid dollarid. Seekord ilma igasuguste liialdusteta.

Oskus tulevikku näha

Kõik sai alguse 2009. aastal, kui Erp­ly võitis Inglismaal toimuva startup-ettevõtete konkursi Seedcamp. Vaatamata sellele, et samal konkursil polnud nad oma ideega sugugi ainukesed. «Meie julgesime suuremalt mõelda,» nendib Kristjan. «Juba 2009. aastal, kui iPad oli alles välja kuulutatud, tahtsime meie sellele luua kassatarkvara. Nüüdseks oleme seda suutnud pakkuda kümnetele tuhandetele poodidele.»

«See valdkond on väga keeruline,» lisab ta. «Mingis mõttes tuleb osata tulevikku näha. Aga tegelikult pole see võimalik. Seega tuleb riskida. Ja seda me kogu aeg ka teeme.»

Igal juhul tänu Seedcampile sai Erply investoritelt kahe miljoni dollari suuruse investeeringu. Kristjan lendas Ameerikasse ning asus kohtuma ärimaailma tõeliste tippudega. Ikka selleks, et ettevõte kasvaks, saaks rohkem kliente ning laieneks. «Muidugi ma kartsin. Julmalt kartsin. Kõige ees oli hirm,» meenutab ta aastatetagust kogemust.

Erply saatis Eestist USAsse ka oma tiimi. Lausa mitu tiimi. Nagu Kristjan ütleb, siis «justkui skaute Ameerikat avastama». Riburada pidi tulid eestlased aga tagasi ja Erp­ly sai üliolulise õppetunni – tuleb palgata kohalik tööjõud.

«Eestlased ei saa Ameerikas müügitööga hakkama. Kultuurikonflikt on liiga suur. Inimesed ei kohane piisavalt kiiresti. Nad ei suuda leppida elamistingimuste, hindade ja töötempoga,» avaldab Kristjan ning soovitab: «Kui mõnel eestlasel on hea idee või toode, siis minge kindlasti sellega laia maailma! Aga kui olete kohale jõudnud, siis palgake kohalik tööjõud. Neil on tutvused, teadmised ja oskused just selles keskkonnas hakkama saamiseks.»

Enamik projekte põrub

Kes arvab, et Kristjani elu on üksnes miljonid dollarid, reisid üle ookeani ja mugavad ärilõunad, see eksib. Kristjan on 24/7 rakkes. Tööd on palju ja seda tuleb aina juurde. Ta vastab meilidele nii päeval kui ka öösel. Suhtleb USA töötajatega ning annab igal kuul investoritele aru. Pinge on suur. Vastutus on suur. Vastutus kõikide investorite, klientide ja töötajate ees.

Mis kõige hullem – pea iga kuu sulgeb ta projekte, mis oodatud tulemust ei too. Projekte, mis on tootnud vaid rahalist kahju. «Alguses ma ei suutnud seda taluda,» lausub ta. «Projektide sulgemine on ka praegu raske, aga olen mõistnud, et ebaõnnestumised viivadki õigete lahendusteni. Rahakaotamist ei tohi karta.»

Tegelikult ongi Erply ja minu onupoja sõnum see, et ei tohi karta. Tuleb julgeda unistada ja teha seda suurelt. Sest üksnes suurelt mõeldes võib saada suureks.

«Ka meie võinuks juba varem Eestist välja minna,» tõdeb Kristjan. «Meil oli nii palju häid projekte, et pole sugugi võimatu, et saanuksime need kõik USAs maha müüa. Aga tõde on see, et me ei proovinudki.» Seejärel lisab: «Oleksin võinud ju aastaid tagasi isale öelda, et müüme Žiguli maha ja lähme proovime. Aga mingid vanad protsessid ja harjumused hoidsid meid siin kinni. Müüsime tarkvara hoopis Eestis raamatukogudele. Ei suutnud end kohe vabaks raiuda.»

Kui päris aus olla, siis poleks Kristjan seda kõike üksinda suutnud. Erply kiirele kasvule on kaasa aidanud veel viis Eesti inimest (Kristjan R., Alari, Roman, Sveta ja Martti – aitäh ka neile!).

Ahjaa, kuigi Kristjan ei soovinud artiklis isiklikku elu eriti puudutada, palus ta siiski mainida, et on lugenud oma hinnatud pedagoogist vanaema Evi kogu raamaturiiuli läbi. Ja uskuge mind – see raamaturiiul on suur!

«Kirjuta seda ka,» palub Kristjan, «et pärast kooli tegin tihti etteütlusi ning alles nüüd olen aru saanud, kui palju see on mulle andnud. Kui inimene ei oska end väljendada, siis on raske ka oma ideid müüa.»


Mis on Erply?

Erply toodab väikestele ja keskmise suurusega firmadele internetipõhist äritarkvara, mis asendab senise klassikalise tarkvara ning koondab kogu äriinfo ühte kohta.

Erply on terviklik süsteem alates kassast ja lõpetades laoga. Erply abil on võimalik hallata laoseise ja päeva kassat müügikohtade kaupa reaalajas sõltumata asukohast.

Erply pakub üle maailma oma teenust 100 000 poele. Firma kontorid asuvad New Yorgis, San Franciscos, Sydneys, Oslos, Kopenhaagenis, Londonis ja Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles