Mikser ei näe põhjust, miks Eesti peaks Snowdenit aitama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser
Sven Mikser Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Sven Mikser ütles, et ei näe ühtegi põhjust, miks Eesti peaks takistama Edward Snowdeni kohtu ette astumist juhul, kui too peaks siia sattuma, olles vastupidisel seisukohal Rainer Nõlvakuga, kelle arvates võiks Eesti Snowdenit aidata.

Mikser ütles, et kindlasti on põhjendatud, et USA liitlased ja partnerid nõuavad ameeriklastelt üksikasjalikke selgitusi, millist teavet on USA ametivõimud ja eriteenistused inimeste kohta välja nõudnud ja kätte saanud. «Kindlasti väärib kontrollimist ka sellise tegevuse seaduslikkus,» tõdes ta.

«Samas on Edward Snowdeni avalikuks tehtud info USA valitsuse hinnangul Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste (kelle hulka, ma usun, kuulub ka Eesti) julgeolekuhuve tõsiselt kahjustanud ning USA võimud kahtlustavad teda tõsise kuriteo toimepanemises,» leidis Mikser.

«Sel ülimalt teoreetilisel juhul, kui Snowden peaks sattuma Eestisse, ei oska mina küll leida ühtegi tõsist põhjust, miks peaks Eesti valitsus takistama tema kohtu ette astumist,» ütles ta. «Tõenäosus, et Snowden võiks soovida siirduda Moskvast Eestisse, on minu hinnangul olematu.»

Mikser viitas, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel kehtib alates 2009. aastast kuriteos kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdi mõistetud isikute väljaandmisleping, millega sätestatakse, et väljaandmist kohaldatakse, kui süütegu on mõlemas riigis karistatav rohkem kui ühe aasta piikuse vabaduskaotusega.

«Vastavalt Eesti Vabariigi karistusseadustikule on riigisaladuse või salastatud välisteabe avalikustamise eest ette nähtud kuni viieaastane vangistus,» osundas Mikser. «Kuna Snowden Eestisse ei tule, siis ei mõjuta tema juhtum Eesti ja USA suhteid kuidagi. Riigid, kes Snowdenile varjupaika pakuvad, peavad aga kindlasti arvesama, et nende suheted USAga kannatavad. Ühendriikide senatis on näiteks juba kõlanud hääli, mis nõuavad Ecuadori välja lülitamist USA regionaalsetest vabakaubandusprogrammidest, juhul kui Ecuador peaks Snowdeni vastu võtma.»

Eestimaa looduse fondi nõukogu esimees ja «Teeme ära» maailmakoristuse eestvedaja Rainer Nõlvak käis eile oma Facebooki kontol välja idee, et Eesti võiks USA luureandmeid lekitanud Snowdenile abikäe ulatada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles