Europarlamendi saadik Indrek Tarand leidis, et järgmine Euroopa Komisjoni Eestist lähetatud volinik võiks selguda riigikogu debattides, mitte koalitsiooni sigaritoas.
Tarand: Eesti volinikukandidaat võiks selguda riigikogus, mitte koalitsiooni sigaritoas
29. juuni 2013, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Postimehe lugu tundus kerge pettumusena, nagu ajakirjanik oleks infot ammutanud vaid juhtivate erakondade inimeste, liidrite, tagatubade oma kontaktide käest ja jätnud tegemata selle töö, et vaadata üle protseduurid teistes riikides ja dokumendid, kuidas Euroopa Komisjon moodustub,» leidis Tarand Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Näiteks on Euroopa Parlament arutanud ja on seisukohal, mida pole küll vastu võetud, et kui valimised tulevad, siis suuremad Euroopa parteid vaikival kokkuleppel nimetavad oma esinumbrid kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale,» selgitas ta.
«Juba 2009. aastal kirjutasin, et miks mitte minna volinikukandidaadi määramisel laiemale parlamentaarsele pinnale,» meenutas eurosaadik.
«Europarlament on soovitanud, et liikmesriigid on üles kutsutud esitama kaks kandidaati soolise tasakaalu saavutamise nimel, mis annaks Euroopa Komisjoni uuele presidendile valikuvabadust ja Eesti ei teeks üldse pahasti, kui ta esitakski kaks kandidaati esimeste seas,» uskus Tarand.
«Tegin ka nüüd ettepaneku, et volinikukandidaadi nimetamine võiks olla riigikogudebatt, mitte koalitsiooninõukogu või koalitsioonipartnerite sigaritoa arutelu,» sõnas Tarand.
«Kindlasti ei pea volinik olema endine minister: Rehn, Oettinger, Fühle ja mitmed teised pole kunagi olnud ministrid,» rõhutas ta.
«Henrik Hololei nimi võiks silma jääda, kes liigub komisjonis ametnikuredelit mööda,» meenutas ajakirjanik Priit Hõbemägi.
«Hololei on üldse väga sihikindlalt liikuv tegelane Euroopas, eelmine kord, kui Siim Kallase jätkamine polnud veel kindel, siis ta reserveeris endale koha ühes direktoraadis, mistõttu hiljem, kui ta seda kohta ei võtnud, jäi Eesti ilma võimalusest sinna oma inimest määrata,» rääkis Tarand.