Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) teatas avalikus kirjas Euroopa Komisjonile ja Eesti valitsusele, et kutsub tagasi oma esindaja Eesti maaelu arengukava juhtkomisjonist, sest põllumajandusministeerium juhib komisjoni kallutatult ja ebademokraatlikult. Minister taunib sellist käitumist.
«Keskkonnaorganisatsioonid on äärmiselt nördinud, et põllumajandusministeerium on süsteemselt eiranud fakti, et Eesti põllumajanduse intensiivistamisel on negatiivne mõju siseveekogude ja Läänemere seisundile ning selle mõju ära hoidmiseks tuleb senisest tõhusamalt julgustada põllumehi kasutama keskkonnahoidlikke põllumajanduspraktikaid,» kirjutab EKO oma kirjas.
«Samuti ei ole maaelu arengukava ettevalmistamisel piisavalt arvestatud vajadusega toetada ja arendada selliseid loodusehoidlikke põllumajandustootmise viise nagu mahetootmine ja kõrge loodusväärtusega põllumajandus. Leiame, et selline teguviis on mitte üksnes ohtlik keskkonnale, vaid ka diskrimineeriv nende põllumeeste suhtes, kes järjekindlalt rakendavad loodusesõbralikke majandamise viise.»
EKO heidab ette, et põllumajandusminister on ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel jätnud Eestist ekslikult mulje kui riigist, kus põllumaa loodusega pole mingeid probleeme ja seetõttu ei vajavat siinsed olud poliitika rohestamist. Tegelikult on mitmed põllumajandusmaastikega seotud liigid Eestis regionaalselt ohustatud just intensiivse põllumajandusega piirkondades.
«Niisugune väljapressimine ja uste paugutamine ei ole konstruktiivne. Demokraatia ei tähenda, et kõikide osapoolte kõikide nõudmistega kohe arvestatakse. »
«Väärib märkimist, et põllumajandusministeerium on maaelu arengukava eelnõu väljatöötamisel arvestanud keskkonnaorganisatsioonide arvukatest ettepanekutest vaid ühega, milleks on Natura 2000 metsade toetusmeetme käivitamine ning seegi on toimunud keskkonnaministri ja erametsaomanike tugeva poliitilise surve tulemusena. Sellise «poliitkauplemise» asemel peaks EKO liikmete arvates vastutav ministeerium süsteemselt ja läbivalt maaelu arengukavas tegelema vajadusega toetada põllumajanduse säästvat arengut,» leiab EKO oma kirjas.
EKO heidab ette, et organistsiooni esindajate osalusest kümnetel koosolekutel ja konsultatsioonidel pole olnud mingit kasu, sest valminud arengukava eelnõu ei arvesta keskkonnakaitse vajadustega. Eriti taunivad EKO liikmed praktikat, kus töörühmades varem kokku lepitud meetmeid ilma selge põhjenduseta hiljem ühepoolselt muudetakse.
Seeder: kõiki vastandlikke huvisid ei saa rahuldada
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Postimehele, et nii see asi ei ole. «Väga kahetsusväärne, et üks organisatsioon on otsustanud lahkuda, samas kui kõik ülejäänud ligi 30 organisatsiooni jätkavad ümber laua arutelusid, täna üks järjekordne just lõppes,» sõnas minister.
«Kuigi on tunda, et eri sihtrühmadel on väga erinevad huvid, seetõttu on tehtud ettepanekud väga palju vastukäivad ja teineteist välistavad. Samas on raha, mis maaelu arengukavaks ette nähtud, piiratud. Seega me ei saa muresid lahendada ka lihtsalt rahasumma suurendamisega.»
Seedri hinnangul viitab EKO esindajate tagasikutsumine, et ei tunnetata täielikult oma vastutust kogu protsessis ega mõisteta demokraatia olemust. «Demokraatia ei tähenda, et kõikide osapoolte kõikide nõudmistega kohe arvestatakse. Viimane kiri, mille nende käest saime, oli väga ultimatiivne, et enne järgmist koosolekut peavad nad olema saanud oma probleemidele lahenduse ja kui see nii ei ole, siis kutsuvad nad oma esindajad tagasi. Niisugune väljapressimine ja uste paugutamine ei ole konstruktiivne. Seda täna ka ümber laua mitmed sihtrühmad ütlesid, see ei ole ainult minu kui ministri arvamus.»
Kriitikale maaelu arengukava keskkonnasõbralikkuse kohta vastas Seeder, et Eesti oma on algusest peale olnud euroliidu üks rohelisemaid kavasid Soome ja Rootsi järel. Eestis on keskkonnameetmetele arvestatud maaelu arengukavas 35 protsenti rahast, mis on rohkem kui paljudes teistes liikmesriikides ja Euroopa nõukogu otsusest.
Samuti laiendati mahetootmise meetmeid ja selle rahastamise maht suureneb maaelu arengukavas teistest kõige enam – 55 miljonilt 85 miljonile olukorras, kus üldmaht jääb samaks. «Kui see ei ole prioriteet, siis ma küsin, mis asi see on?» ütles Seeder.
«See oli kohatu žest ja loodan, et meil rohkem juhtkomisjonis selliseid asju üle elada ei tule, kui üks või teine kompromiss ei rahulda, räägitakse läbi argumenteeritult ja ka teiste osapooltega – sest ega põllumajanduministeerium ei ole see, kelle vastu kõik sõdivad,» rääkis Seeder.
«Laua taga on vastandlike huvidega osapooled – põllumajandustootja tahab intensiivsemalt toota, keskkonnakaitsja rohkem rohelist käsitlust, väiketootja oma huvide kaitset, suurtootja oma võimalusi avardada, kogukondlik algatus tahab, et nende tegevused oleksid prioriteedid, maaelu mitmekesistajad muu tegevuse toetamist jne. Pigem tuleb veenda teisi sotsiaalpartnereid leidma ühisosa, mitte vastanduda põllumajandusministeeriumile, kes peab kompromissi leidma. Mina väga taunin sellist käitumist,» ütles Seeder.