Tänavuse üldlaulu- ja tantsupeoni on jäänud vähem kui kuu. Kuidas peo ettevalmistused on sujunud, räägib Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.
Laulu- ja tantsupeolised ei pruugi saada tasuta bussisõitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis üllatus meid suurpeo ajal ees ootab?
Tallinna linna rajatakse veel kaks «linna» – lauluväljakule ja Kalevi staadionile. Need ehitatakse nii, et «linnaelanikel» ehk osalejatel oleks hea. «Linnades» on haiglad, politsei, kauplused ehk müügipunktid jne. Suurimad ehitised on välisööklad.
Kas nn linnaelanikud on peoks valmis ja teavad, kuhu tulla ja mida teha?
Jah, info jõuab osalejateni maakondade laulu- ja tantsupeo kuraatorite kaudu. Nemad on kui aselinnapead ja teavad omi elanikke nägupidi.
Kas pealinna koolid on laulu- ja tantsupiduliste majutamiseks valmis ja kuidas osalejad nendesse tänavu ära mahutatakse?
Maakonna kuraatorid on oma koolimajad üle vaadanud. Keskmiselt on ühel maakonnal üks koolimaja tantsupeolistele ja kaks maja laulupeolistele. Üritame maakonnad majutada samadesse koolidesse, mis on olnud eelmisel peol.
Kuidas on ära jaotatud, kes ööbib kesklinnakoolides ja kes kaugemal?
Tantsumajad on rohkem kesklinna läheduses, sest neil on rohkem liikumist proovipaikadesse ning nad viibivad peol ka kauem (tantsijad veedavad koolimajas viis ööd, lauljad kaks – toim).
Ja tallinlased ööbivad kodudes?
Jah. Ka osa Harjumaa lähivaldade koole tuleb peoplatsile otse kodudest, sest kõik 54 koolimaja on viimse vastuvõtuvõimeni inimesi täis ja eks koolijuhid natuke oigavad ka.
Ja ühistransport on kõigile osalistele ka seekord tasuta nagu eelmistel pidudel?
Pean ütlema, et see ei ole veel kindel. Tallinna linnavalitsus arutas seda küsimust eelmisel kolmapäeval. Praegu ei saa veel rõõmustada, sest kindlat kokkulepet veel ei ole.
Millised mured on liikluse ümberkorralduse ja parkimiskohtadega?
Tantsuväljakul on parkida keerulisem, sest sinna ei ole kerge parklaid juurde teha.
Lauluväljakul on pisut lihtsam, sest seal saab tekitada parklaid tühermaale ja ka liiklus pannakse niimoodi kinni, et saab tänavaid osaliselt parkimiseks kasutada.
Liiklusskeemid on praegu Tallinna transpordiametis kinnitamisel. Kui pealinna tuleb korraga nii palju külalisi, siis tekitame rohkem segadust, kui näiteks ühe Türgi saadiku saabumine kaasa toob.
Iga peoga muutuvad inimesed kindlasti mugavamaks ja tahaksid tulla oma autoga. Kui palju olete selle murega arvestanud?
Mugavus ei saa olla paraku laulu- ja tantsupeo sünonüüm. Sõnum inimestele on selline, et pigem jätke oma autod suuremate kaubanduskeskuste parklatesse ja liigelge ühistranspordiga või jala. Seda on eelnevatel pidudel nähtud, et kui kogu lauluväljaku äär autosid täis parkida, siis läheb aega tund või rohkemgi veel, et sealt liikuma saada.
Eraldi parklalubade süsteemiga lauluväljaku vahetus läheduses parkimisel eelistame neid, kes peavad igal juhul kindlaks ajaks punktist A punkti B jõudma. Ja eelistame neid, kellel pillid kaenlas või tillukesed jalad.
Milline on laulu- ja tantsupeo suurim kuluallikas?
Väikseid polegi, kõik on suured. Helitehnika lauluväljakul on näiteks üks mahukamaid. Suurem summa on ka transpordikompensatsioon maakondadele, mis on neli miljonit krooni. Kõigile osalejatele on välja arvutatud peasõiduraha, mis sõltub peopaiga kaugusest. Näiteks ühe Saaremaa osaleja transpordikulu on 280 krooni.
Kui suur on huvi piletite vastu?
2004. aastal proovisime eelmüüki, siis väga ei olnud. Tänavu kurta ei saa. Turismifirmad ja välisgrupid on pileteid usinalt tellinud.
Kui palju piletid maksavad?
Hind sõltub kohast. Lauluväljaku üldalal maksab pilet sada krooni, kuid õpilastele, pensionäridele ja invaliididele 50 krooni. Niinimetatud toetajate alal, kus on inimesel oma tool, kõigub piletihind 300–500 krooni vahel. Neid pileteid on ostetud päris hästi. Alla seitsmeaastased lapsed ja represseeritud saavad peole tasuta.
Kuidas alkoholimüük korraldatud on? Näiteks öölaulupeol oli alkohol keelatud.
Alkoholimüügi üle arutasime sihtasutuse nõukogus pikalt. Leidsime kompromissi, et lubatud on lahja alkohol ehk õlu. Tingimusel, et müük toimub piiratud 18+ alal – kas kinnises telgis või on ala piiratud aiaga. Õlletopsiga väljakule istuma ei pääse.
Kas piknikukorviga võib laulu- ja tantsupeole tulla?
Jah, võib tulla küll. Aga ei tohi sisse tuua alkoholi.
Aga karastusjoogid on lubatud?
Jah, ikka on. Me ei hakka väga terrorit tegema, see läheks keeruliseks. See on ju laulupeo loomulik osa, et võtad sõbrad kaasa, kuulad muusikat ning sööd piknikukorvist toitu.
Millal te ise saate pidu nautida?
Minu nauding ongi see, kui kõik teised saavad nautida.
Mis tuleb korraldajatel veel enne pidu ära teha?
Võluvõtmeks, kuidas liigutada 37 000 inimest, ongi see, et korraldus peab olema paberil läbi joonistatud, kes kuhu ja mis suunas liikuma hakkab. Seejärel läbi räägitud kuraatoritega. Nemad omakorda juba kollektiividega. Seda liikumist tulebki veel viimseni lihvida.
Tänavune Laulu- ja tantsupidu
• Laulu- ja tantsupeol osaleb kokku 37 000 inimest
• Osalejad ööbivad 54 koolimajas
• Peo ajal on ametis üle saja meediku
• Toitu valmistavad 200 kokka
• Osalejatele pakutakse hernesuppi, seljankat, borši ja rassolnikut
• Kokku tõstetakse supikulpi peol 137 500 korda
• Ühes minutis tõstetakse rongkäigu päeval suppi 123 inimesele
• Supipõhja valmistatakse 27,5 tonni
• Peo jaoks küpsetatakse 8,5 tonni leiba
• Istekohti pealtvaatajatele on lauluväljakul 14 000
• Peo eelarve on kokku 30 miljonit krooni, 22 miljonit sellest kaetakse riigieelarvest
allikas: Laulu- ja tantsupeo sihtasutus