Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson kritiseerib sotsiaalministeeriumi, kelle juhtimisel kipub praegu ettevalmistatav kollektiivlepingu- ja streigiseadus tulema tema hinnangul tagurlik ja kasutu, sest nende esitatud põhjalikku argumentatsiooni ei võeta üldse arvesse.
«Põhjalik õigusteaduslik argumentatsioon läheb nagu musta auku ja tagasi ei kaja sealt mingit kaalutluste selgitustki, rääkimata, et töödukomendis midagi muutuks. Valmib väga tagurlik ja kasutu seadus, mis lapib tööandjate huvides üksikud augud 1992. aasta seaduses ja jääb ideoloogias kinni kuhugi 1996. aastasse,» kommenteeris Peterson konsultatsioonide tulemust ministeeriumiga.
Kriitilisi teemasid selle seaduseelnõuga seosest on tema hinnangul kokku 11, aga mõned teevad teistest enam muret. Näiteks tõi ta atüüpilised töösuhted ehk nn ebatavalised töötajad (renditöö, majanduslikult sõltuv FIE, ajutine töö) kelelle eesrindlikumad Euroopa riigid on juba kollektiivlepingu kaitset laiendanud ja see on üldine trend. «Meie sotsiaalministeerium püsib veel eelmises ajastus ja ütleb rangelt, et leping saab kehtida vaid tavatöötajale ja –tööandjale,» nentis Peterson.
Teise murekohana tõi ta esile läbirääkimiskohustuse, mille Eesti tahab kaotada. «Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) paneb kohustuse soodustada läbirääkimisi ja suunata pooli läbi rääkima. Meil tahetakse kaotada poolte kohustus läbirääkimistesse asuda. See tähendab, et ainult tööandja valgustatus tagab rahumeelse dialoogi ja kõigil muudel juhtudel kirjutatakse seadusse pigem konfliktne streigimudel.»
«Tegu on töölepinguseaduse sarnase juhtumiga, kus kärbitakse töötajate niigi nappe õigusi ilma erilisi põhjendusi toomata.»
Peterson ei olnud rahul ka laiendatud lepingute teemapiiranguga. «Kusagil Euroopas pole ära näidatud, et suurtes sektoritaseme kollektiivlepingutes tohib rääkida ainult palgast, puhkusest ja tööajast. Saksa ametiühingud räägivad näiteks tööviljakusest, sektori konkurentsivõimest ja paljust muust. Meil aga üritatakse teemade seast välistada näiteks töötajate kindlustus- ja koolitusküsimused ja paljud muud teemad, mis majanduse arengutaset võiksid tõsta. Mingit sisulist põhjendust sellele erandlikule piirangule ei tooda,» imestas ametiühingujuht.
Veel tõi ta esile põhiseadusliku streigiõiguse piiramise ainult töösuhtele. «Ka põhiseaduse kommentaatorid loevad streigiõigust töötajate põhiõiguseks ja viitavad rahvusvahelisele õigusele, kus streigiga kaitstavaks on kogu sotsiaalmajanduslike õiguste spekter. Meil kirjutab sotsiaalministeerium vanamoodsalt ja põhiseaduse mõtte vastaselt sisse streigiõiguse ainult tööandja-töövõtja suhte kontekstis,» kritiseeris Peterson.
«Kuigi õiguslikult põhistatud seisukohti on esitatud veel kümnete lehekülgede kaupa, ei ilmne need arenevas töödokumendis,» oli Peterson hämmingus.
«Ametiühingud hindavad, et tegu on töölepinguseaduse sarnase juhtumiga, kus kärbitakse töötajate niigi nappe õigusi ilma erilisi põhjendusi toomata ja rahvusvahelisele praktikale tuginemata,» lisas ta, leides, et tagurlik kollektiivlepinguseadus sünnitab ka tagurlikke töösuhteid ja majandusarengut need ei soodusta.
Ministeerium: tuline arutelu on loomulik
Peterson ütles, et ametiühingud plaanivad küsida sellele eelnõule Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangu, mitmes küsimuses ka õiguskantsleri seisukoha senise praktika vastavusest põhiseadusele. «Samas jätkame läbirääkimisi viimase hetkeni mõistlike kokkulepete nimel, kuid valmistume end ka vajadusel tõhusamalt kaitsma,» lubas ta.
Sotsiaalministeerium jäi Petersoni kriitikat kommenteerides lakooniliseks, tõdedes, et viidatud teemasid on konsultatsioonikohtumistel arutatud küll. «Kohtumised on olnud sisukad ja konstruktiivsed ning toimunud heas õhkkonnas. See, et arutelud mõnikord tuliseks lähevad, on igati loomulik, sest teemad on olulised ning kõikidel partneritel omad seisukohad. Kollektiivsed töösuhted on riigiti väga erinevalt reguleeritud ning siin ei ole ühtset ja ainuõiget lähenemist,» märkis sotsiaalministeerium.
Sisuliselt Petersoni esile toodud teemasid ministeerium praegu aga kommenteerida ei soovinud: «Meie hinnangul ei ole käesoleval hetkel konstruktiivne ajakirjanduse vahendusel teemade sisulisse diskussiooni laskuda, kuna tegemist on töödokumendiga, mille osas sisulised arutelud alles käivad. Kõik partnerid, sh tööandjad, on esitanud töödokumendile omapoolseid kommentaare. Kogu tagasiside arutame läbi ühiselt kõikide osapooltega,» lausus ministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.
Praegu on valmis kollektiivlepingu läbirääkimise ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse töödokument, mille ministeerium edastas ka eksperdile õigusliku hinnangu saamiseks. Arutelud töödokumendiga jätkuvad augusti lõpus ning eelnõu põhijooned peaksid paika saama enne sügisesi kohalikke valimisi.