Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri sõnul ei suuda Tallinna ülikool pakkuda konkurentsivõimelist juuraõpet, Tallinna ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul ei ole Ginteri väited kohased.
Õigusõpe ajas Tartu ja Tallinna ülikooli teravusi vahetama
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
4. juuli 2013, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reiska teatas täna õhtul Tallinna ülikooli pressiteates, et Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri väide, et Tallinna ülikooli tulevad õppima need, kes Tartu ülikooli sisse ei saa, ei tundu olevat kohane.
«Tallinna ülikooli õigusteaduse erialale kandideerib rohkem inimesi kui samale erialale Tartu ülikoolis. Tallinna ülikooli 90 õigusteaduse bakalaureuseõppe kohale kandideerib tänaõhtuse seisuga 442 inimest,» ütles Reiska.
Reiska sõnul ei ole ka Tallinna ülikool õigusteaduse erialale vastuvõttu suurendanud. «Võrreldes eelmiste aastatega on sel aastal Tallinna ülikool õigusteaduse bakalaureuseõppesse vastuvõttu ähendanud ligi kolmandiku võrra,» märkis Reiska.
Tallinna ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad on läbinud riikliku üleminekuhindamise ja Tallinna ülikoolile on antud nendel õppekavadel tähtajatu õpetamise õigus, teatas ülikool.
Tartu ülikool saatis lõuna ajal pressiteate, milles ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter avaldas kahtlust Tallinna ülikooli juuraõppe konkurentsivõime üle.
«Kuna Tartu ülikoolis saab juurat õppima asuda ainult piiratud arv üliõpilasi, siis kahjuks jääb suur hulk väga häid kandidaate Tartu ülikooli ukse taha. Soov siiski õigusteadust õppida viib noored edasi vaatama ülikoolidesse, kus juura õpetamiseks on oluliselt vähem ressursse ja õppejõududel on väiksem õigusteaduse alane potentsiaal,» ütles Ginter Tartu ülikooli pressiesindaja vahendusel.
Õppevaldkondade dubleerimises ja Tallinna ülikooli õigusteaduse vastuvõtu suurendamises näeb Ginter pigem kahju õppetöö kvaliteedile.
«Tallinna ülikooli juuratudengite vastuvõtu suurendamist oli võimalik ette ennustada, kuna Tartu ülikool tõmbas omalt poolt juuravastuvõttu kokku. Kuid nii väheste õppejõududega on Tallinna ülikoolil kahtlemata väga raske pakkuda neile üliõpilastele õigusharidust, millega nad ka Eesti tööjõuturul piisavalt konkurentsivõimelised saaksid olla,» rääkis Ginter.
Tartu ülikooli pressiesindaja viitas Aivar Pilve advokaadibüroo omaniku Aivar Pilve intervjuule Kuku raadiole, milles viimane tõi välja, et juba praegu ei jagu kõikidele noortele juristidele rakendust. Pilve sõnul jälgivad advokaadibüroode omanikud väga tähelepanelikult, kust töölepürgiv noor spetsialist hariduse on omandanud ning et ülikoolidel on Eesti õigusruumis oma maine:
«Meie advokaadibüroos on kindlasti olnud pikka aega eelistatud Tartu ülikooli ja hilisemalt ka õigusinstituudi lõpetanud üliõpilased, kelle puhul on kindel teadmine või veendumus, et kõrgkool on valmis hea ja tasemel hariduse andmiseks. Loomulikult peab üliõpilane ise ka õppima. Ma ei taha öelda, et ei ole ühtegi teist kõrgkooli, kust ei võiks peale kasvada häid noori spetsialiste, aga selline on olnud üldine domineeriv kogemus,» rääkis Pilv.
Tartu ülikooli õigusteaduskond võtab uuest õppeaastast päevasesse bakalaureuseõppesse õppima 90 tudengit Tartusse ja 50 Tallinna osakonda. Avatud ülikooli õppega võetakse ühtekokku vastu 240 tudengit. Magistrikraadi pääseb omandama 180 ja doktorantuuri neli inimest.