Kuukulgur, meresensorid, võimsad kontrollerid – TLÜs tutvustati uuenduslikke Eesti tooteid

EASi seminaril Tallinna Ülikoolis tutvustasid Eesti tehnoloogiafirmad ja ülikoolid innovaatilisi demotooteid – Eestis ehitatud vormelit, NASA võistlustel osalevat kuukulgurit, Androidil põhinevaid kontrollereid, merevee sensoreid ja palju muud.

«Tegeleme keskkonnaseire süsteemidega, et saada keskkonnast võimalikult adekvaatset infot,» rääkis Flydog Solutions juht Andri Laidre, näidates suure kollase kasti poole. Tegemist on merekeskkonda viidava mõõtesüsteemi veepealse osaga, mis asetatakse poi otsa.

«Seadme külge paneme sensorid, millega on võimalik mõõta erinevaid parameetreid – temperatuuri, hapnikusisaldust, soolsust, fütoplanktonit,» rääkis Laidre. «On võimalik tuvastada näiteks sinivetikate vohamine.»

Sensorid lastakse merepõhja ja tõstetakse jälle üles. Nii saab täpselt teada, kui palju on hapnikku või mis temperatuur on erinevates sügavustes. Info saadetakse reaalajas serverisse.

«Kui väga teaduslikke tulemusi tahta, siis piisab Eesti peale viiest seadmest, et saada põhipiirkondades aru, mis seal toimub,» ütles Laidre.

Andri Laidre näitab poi otsa asetatavat mõõteriista.

Laidre sõnul võiks merekeskkonna ja ka muu keskkonna monitoorimine muutuda sama lihtsaks, kui on praegu ilmaandmete kogumine. «Merekeskkonnast on praegu keeruline infot saada – selleks tuleb minna laevaga merele,» lausus ta.

Kollase seadme kõrval on väiksem kast – õlidetektor.

«See on võimalik paigaldada sadamasse kai peale,» rääkis Laidre. «Seda teeme koostöös ühe teise Eesti ettevõttega (Laser Diagnostics Instruments) – nende poolt on õlidetektor, mis vaatleb kogu aeg veepinda ja kui ta tuvastab, et vees on õli, siis meie süsteem annab kohe vajalikele asutustele teada, et on vaja reageerida.»

Üliõpilaste poolt oli välja toodud tudengivormel Formula Estonia 2010. Tegemist olevat ühe vanema mudeliga.

«Esindame Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühist tudengite meeskonda, kelle eesmärk on osaleda Formula SAE võistlustel üle maailma, kus tudengid ehitavad üheistmelise võidusõiduauto ja võistlevad nii sõidus kui erinevates tehnoloogilistes kaitsmistes üksteise vastu,» võttis asja kokku meeskonna juhendaja Kristjan Maruste.

Formula Estonia 2010.

Maruste seletas, et nende ehitatud autod on 95 protsenti ise projekteeritud ja ise valmistatud.

«Sel autol on omatehtud kõik peale ühe elektroonikaekraani ja rooli,» ütles ta.

Samuti olid vaatamiseks välja toodud mõned tükid hetkel valmivast 2013. aasta elektrivormelist. Sel olevat isegi rool üliõpilaste enda ehitatud.

«Maailmas on umbes 500 meeskonda ja meie oleme esiviies,» rääkis Maruste. Hiljuti käidi võistlemas Ameerikas, kus Eesti üliõpilased said 120 osaleja seas 2. koha.

Uniflex Systemsi müügijuht Peeter Hagen esitles Androidil baseeruvat automaatikakontrollorerit, mis olevat esimene selline maailmas.

«Esmaesitluse tegime aprilli alguses Hannoveri messil,» ütles ta. «Selle innovaatilisus seisneb selles, et kontroller baseerub Androidil ja on oluliselt võimekam ja võimsam kui senised kontrollerid, mida saab osta suurtootjate käest.»

Suurtootjate toodangu probleem olevat hinnas ja võimekuses. Hagen ei näe põhjust osta kontrollereid suurtootja käest, kuna need olevat kallid, neid ei saa ise vabalt programmeerida ja nad ei olevat nii võimekad kui Androidil põhinevad.

«See oligi põhjus, miks hakkasime oma kontrollerit arendama,» ütles Hagen. «Mõni väidab, et Android pole turvaline, aga ka NASA kasutab oma väikestes kuupsatelliitides Androidi, et hinda alla viia ja Androidi võimekust ära kasutada.»

Peeter Hagen

Hagen seletas, et kontrollerid on igal pool meie ümber.

«Need juhivad läbipääse, hoonete automaatikat – kütet, ventilatsiooni, valgustust,» rääkis ta. «Tänapäeva moodsad lahendused on kõik kontrollerite poolt juhitavad. See annab majale tarkuse.»

«Tark maja tähendab seda, et süsteemid suhtlevad omavahel, näiteks küte, ventilatsioon on kõik tasakaalus ja see toimubki läbi kontrollerite, kust lõpuks saadetakse info arvutiekraanile või telefoni,» lisas ta.

Eksoponaatide ja inimeste vahel sõitis ringi üks robot, tennisepall «küüniste» vahel.

«Tegu on kuukulguriga,» selgitas robotiehitaja, TTÜ Biorobootika keskuse insener Rasmus Raag. «See on NASA rahastatud võistluse tarbeks ehitatud robot, mis pidi simuleerima Kuu või Marsi missiooni.»

Kuukulgur.

Raag seletas, et võistlusel osalevad robotid pannakse ühte kohta paika, justkui nad oleksid sinna maandunud, ja siis peavad nad autonoomselt sõitma laiali ja otsima piiratud aja jooksul tohutul alal huvitavaid asju, mis ei ole selle maastiku jaoks normaalsed.

Raag näitas roboti haardes olevat roosat palli ja rääkis: «Näiteks sellist roosat tennisepalli pole looduses. Ta peab selle pargist üles leidma ja tagasi koju tooma edasiseks analüüsimiseks.»

Raag rääkis, et võistlus oli nii raske, et kvalifikatsioonist ei saanud ükski meeskond edasi. Võistlus toimub igal aastal, kuni keegi selle ära lahendab.

«Kuna võistlus toimub välioludes, siis on probleemid ilmastikuga. Robot peab olema vee- ja päikesekindel,» lausus ta. «Näiteks meil paistis päike infrapunasensoritesse sisse ja häiris.»

Kuukulgur.

Võistluse mõte on leida uusi ideid, kuidas robotid autonoomselt asju tuvastaksid.

Kusjuures esitlusele toodud robot on Raagi ja tema kaaslaste poolt oma vabast ajast ja entusiasmist ehitatud.

«Roboteid on lahe ehitada. See on põnev vabaaja tegevus,» selgitas Raag. «Meile meeldivad robotid, meile meeldib nokitseda, meile meeldib programmeerida – see on koht, kus saad katsetada oma ideid, mida tööl katsetada ei saa.»

Fits.me.

Lisaks oli väljas veel mitmeid huvitavaid Eesti tooteid, nende seas näiteks eestlaste virtuaalkabiin Fits.me.