Poola sõjahaudade ühendus laseb matta Opole lähedal välja kaevatud Teises maaimasõjas hukkunud 23 eestlasest sõduri säilmed Krakowi lähedale Saksa sõjaväekalmistule.
Poolas välja kaevatud eestlastest sõdurid maetakse ümber Krakowi lähedale
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. juuli 2013, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste ütles Postimehele, et ministeerium on teadlik väljakaevamistest Poolas Karczowis, kus on Eesti sõdurite hauad.
«Sõdurite säilmed on kavas ümber matta Krakówi lähedale Saksa sõjaväekalmistule. On üldine tava, et sõdurid maetakse riiki, kus nad langesid,» lausus Jugaste.
Ta lisas, et kui mõne sõduri omaksed soovivad säilmete toomist Eestisse, tuleb neil pöörduda kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni poole.
Poola sõjahaudade ühenduse Pomost liikmed alustasid selle nädala alguses Lõuna-Poolas Opole lähedel Karczowis Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud 23 eestlasest sõduri säilmete väljakaevamisega.
Väljakaevamised Karczowi kiriku juures algasid kohaliku koguduse taotlusel, kirjutab wpolityce.pl.
Poola ajaloolase Jacek Cielecki sõnul on Karczowi maetud 45. Relva-SSi grenaderirügemendi 23 sõdurit, kes hukkusid selles piirkonnas 25.- 31. jaanuaril 1945 toimunud lahingutes. Tema sõnul on Eesti Sõjamuuseumi abiga maetutest 13 sõduri isikud kindlaks tehtud.
Sõdurite säilmed on kavas hiljem ümber matta sõjaväekalmistule. Poolas on kümme kalmistut, kuhu on maetud Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud sõdurid.
Cielecki sõnul võib piirkonnas olla veelgi sõjahaudasid, kuna Teise maailmasõja lõpus tegutses Karczowi kirikus sõjaväehaigla.
45. Relva-SSi grenaderirügement oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SSi 20. eesti diviisi koosseisus. Rügement tegutses aastatel 1944-1945. Üksus osales ka 1944. aastal Eesti kaitselahingutes Narvas ja Sinimägedes.