Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta ei poolda toiduainete käibemaksu alandamist, vaid Pakosta arvates tuleks hoopis tõenduspõhiselt tervist kahjustavate toiduainete käibemaksu tõsta.
Pakosta: tervist kahjustavate toitude täiendavaid makse võiks kaaluda
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
5. juuli 2013, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei toeta toiduainete käibemaksu alandamist selle pärast, et riikides, kus sellist erisust on kasutatud, ei ole see kaasa toonud odavamaid toiduaineid, vaid on suurenenud vahendaja kasumeid,» selgitab Pakosta.
«Iirimaal on näiteks toiduainetel ja laste riietel käibemaks null, aga tulles just tagasi Dublinist tuleb tunnistada, et lasteriideid on odavam osta hoopis Rootsist, kus nende käibemaks on tervelt 25% ning toit on odavam Eestis,» tõdeb viie lapse ema Pakosta.
Eesmärk muuta toitumisharjumusi
Praegu on küll mõnikord nii, et ebatervislik toit on odavam kui tervislik toit, ehkki toitaineid on tõenäoliselt tervislikus toidus ikkagi rohkem
Pakosta toob välja, et osades riikides on tõstetud makse näiteks inimestele terviseriske tekitavatele toiduainetele, tuues omakorda kaasa inimeste suurenenud teadlikkuse toiduainete valikul. «Tulemusi on andnud maksuerisused ülespoole tervist kahjustavatele toiduainetele,» lisab Pakosta, tuues näiteks gaseeritud suhkrujoogid Prantsusmaal, rasvamaks Taanis ja rämpstoidumaks Ungaris. Näiteks leiti Suurbritannias, et kui ka 3% inimestest muudaks oma toitumisharjumusi kõrgema käibemaksu tõttu, siis hoiaks see juba ainuüksi veresoonte ummistumise vähenemisest ära aastas umbes 3000 surmajuhtumit.
«See raha, mis nendelt maksudelt kogutakse, näiteks suhkrumaksult või siis transrasvademaksult peab teenima kahte eesmärki: esiteks täiendav raha peab minema tervishoiule ja teiseks peaks see meelitama tootjaid üha rohkem pakkuma tervislikumaid ja samal ajal hinna poolest sobivamaid tooteid. Praegu on küll mõnikord nii, et ebatervislik toit on odavam kui tervislik toit, ehkki toitaineid on tõenäoliselt tervislikus toidus ikkagi rohkem,» selgitab Pakosta.
Hinnakujundus ei lähtu tegelikest kulutustest
Pakosta peab Eesti toidupoodide süüdistusi kõrgele käibemaksule inimesi eksitavateks: «Hinnakujundus ei lähtu tegelikest kulutustest, ammugi mitte maksumääradest.» Näiteks 150-grammise juustupaki kilohind on 6 eurot, kuid poolekilone sama toote juustupaki kilohind samas poes on üle 8 euro, toob ta näite täiesti juhuslikust hinnakujundusest. «Ajalehed teevad toidukorvivõrdlusi ja seal on sama toote hinnavahed eri poodides vaat et kahekordsed, ehkki käibemaks on igal pool samasugune.»