Eesti Hotellide ja Restorandide Liit (EHRL) on seisukohal, et toitlustusteenustele peaks Eestis standardkäibemaksu 20 protsendi asemel kehtestama 9 protsendilise maksumäära nagu kehtib majutusele, sest maksu alandamine aitaks arendada toidukultuuri ja parandaks ettevõtete maksekuulekust.
EHR Liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul on toitlustus väga spetsiifiline ala, mis pealtnäha ja kaugelt tundub üsna lihtne, aga tegelikult väga tööjõu- ning materjalikulukas. «Kui sa tahad olla aus ja riigile kõik maksud ära maksta, siis tänases käibemaksutingimuses on väga keeruline sellega hakkama saada,» märkis Loodmaa.
Loodmaa sõnul on paljudel restoranidel väga raske maksukoormuse tõttu ots-otsaga kokku tulla. «Kui vaadata restoranide pilti erinevates linnades, siis tegelikult väga sageli toimub see, et restoranipidaja avab restorani, töötab seal natukene aega, varsti pannakse kinni ja siis tuleb sinna järgmine toitlustuskoht, kestab see mõne aja ning pannakse jälle kinni,» märkis ta.
«Me võiksime lähtuda sarnasest käibemaksu erisusest nagu on majutusele, kus on erinev maksumäär, sest see on lihtne, sissetöötatud süsteem ning on ennast õigustanud ja võimaldanud Eesti hotellipidajatel ning turismitöötajatel olla hindadega Euroopas konkurentsivõimelisem,» sõnas Loodmaa.
Käibemaksu muutus tooks kaasa kaks olulist muutust
EHR Liidu juhatuse esimehe sõnul tooks käibemaksu alandamine kaasa paar olulist muutust. Üks on see, et õige pisut võiksid alaneda hinnad, 2-3 protsenti kindlasti, ning seda näitab ka teiste riikide kogemus, kes on maksumuudatuse läbi viinud, rääkis ta.
Olulisemaks aga peab Loodmaa seda, et toitlustusteenuse käibemaksu alandamine aitaks restoranide pidajatel tagada kvaliteet ning investeerida tootearendusse. Ta leiab, et paljudel toitlustusettevõtetel on maksude tasumisega probleeme ja seega keskendutakse rohkem sellele, kuidas ots-otsaga kokku tulla, kui tootearendusele ja kvaliteedile.
Loodmaa sõnul on inimesi, kes EHR Liiduga rahanduskomisjonis kaasa mõtlevad, kuid tulemuse saamiseks võib kuluda pikki aastaid. «Kui ma rääkisin oma Soome kolleegidega Hotellide ja Restoranide Liidust, siis soomlastel kulus selle tulemuse saamiseks 22 aastat, et mõjutada poliitikuid selles suunas, et kehtestada madalam käibemaks,» märkis ta ja lisas, et Eestis on nad toitlustusteenuse käibemaksu alandamisega tegelenud kõigest 3-4 aastat.
Euroopas on 28-st EL riigist peale Horvaatia ühinemist 14 riigis toitlusteenusele kehtestatud madalam käibemaks. Näiteks Soomes, kus standardkäibemaks on 24 protsenti, on restoraniteenuse käibemaks 14 protsenti. Rootsis on alates jaanuarist 2012 alandatud käibemaks restoranidele 12 protsenti varasema 25 protsendi asemel.