Iga tööturult lahkuva inimese kohta tuleb järgneva kümne aasta jooksul juurde vaid 0,76 uut töötajat, selgub täna avalikustatud statistikaameti andmetest.
Tööturult lahkujate asemele tuleb üha vähem inimesi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. juuli 2013, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indeks väljendab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate 5-14-aastaste noorte ning sealt väljalangevate 55-64-aastaste inimeste suhet.
Statistikaameti andmetel on tööturusurveindeks võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, 2012. aastal oli indeks 0,78. Samas rõhutas amet, et aastate 2000-2012 ja 2013 näitajad on arvutatud erinevaid alusandmestikke kasutades, mistõttu need ei ole omavahel üheselt võrreldavad. Selle aasta näitajad on arvestatud viimase rahvaloenduse tulemusi arvestades.
Statistikaameti andmetest selgub, et praegu on tööturule sisenejatega kõige parem olukord Lõuna-Eestis, kus eelseisval kümnendil on tööturule sisenemas iga lahkuja kohta 0,82 uut töötajat. Põhja-Eestis siseneb järgneval kümnel aastal iga lahkuja kohta tööturule 0,81 uut töötajat.
Mujal Eestis on olukord kehvem. Kirde-Eestis siseneb kümne aastaga tööturule 0,56, Lääne-Eestis 0,73 ja Kesk-Eestis 0,75 töötajat iga lahkuja kohta.
Noorteühenduste liidu noortepoliitika nõuniku Edvard Ljulko sõnul on trend olnud negatiivne juba mõnda aega ja lisaks sellele valivad paljud noored ka välismaal töötamise. «Eriti hulluks teeb aga olukorra see, et noorte puudusest ja majanduskasvust hoolimata noorte tööpuudus ei vähene. Midagi on väga valesti,» ütles Ljulko Postimehele.
Ta lausus, et aasta esimese kvartalis noorte tööpuudus tõusis ja jõudis 23,1 protsendini. Teise kvartali andmeid ei ole statistikaamet veel avaldanud.
Ljulko märkis, et valitsuse konkurentsivõime kava järgi peaks noorte tööpuudus vähenema 2015. aastaks 15 protsendini ja 2020. aastaks 10 protsendini.
«Olukorra teeb kurvaks ja absurdseks see, et asi ole raha või ideede taga. On väga palju konkreetseid ideid, kuidas näiteks läbi noorsootöö tööpuudust ennetada ja vähendada. Selleks piisaks murdosast Eestisse tulevast Euroopa Liidu rahast. Valitsus peaks astuma selgeid ja jõulisi samme,» ütles Ljulko, «Samamoodi jätkata ei ole sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik. See on fundamentaalne kitsaskoht.»