Ühendus: noorte registreeritud ja reaalse töötuse vahel on suured käärid

Anna Ploompuu
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööpakkumised.
Tööpakkumised. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esimehe Einike Mõttuse sõnul on noorte registreeritud ja reaalse töötuse vahel suured käärid.

Täna statistikameti avaldatud andmete alusel siseneb järgmise kümne aasta jooksul iga pensionile mineva inimese kohta tööturule ainult 0,76 noort. Aasta esimese kvartalis noorte tööpuudus aga tõusis ja jõudis 23,1 protsendini. Teise kvartali andmeid ei ole veel avaldanud.

«Kui me võtame hetkeseisu, siis need on esimese kvartali numbrid. Suve kohta tulevad natuke teised numbrid. Registreeritud töötuse ja reaalse töötuse vahel on käärid,» selgitas Mõttus Postimehele.

«Kui rääkida noortest, kes ei ole ei tööl, hariduses, koolituses, siis nende puhul on väga tihti arvestatud seda poolt, et just väga paljud noored on kuidagi hõivatud. Nad teenivad kuidagi muud moodi raha,» lausus ta ja tõi näiteks alaealised töötajad, kes suviti ametliku lepinguta tööl käivad.

«Mina olen seda meelt noorsootöötaja, kes ootab oma töötajatelt seda, et nad oleks kursis, mis on tulemas. Kui me räägime tulevikust, siis noorsootöötaja peab olema inimene, kes peab oskama ette ennustada, millist noort on vaja tulevikuks. Kui tahame jõuda noorteni ja leida võimalusi nii tööturul kui õppimiseks, tuleb süveneda inimesse ja tema oskustesse,» lausus ta.

Tema sõnul on üks kulukaim, kuid tõhusaim moodus individuaalne lähenemine ning tugiisikud ja mentorid võiksid saada noort toetada pikemat aega.

«Kui noorsootöö üldine suund on see, et toetame väärtuskasvatust, mis tuleb kodudest, haridusest, ühiskonnast, siis tänasel päeval on edukultus kui selline noori morjendamas. Noorsootöötajatena näeme palju sellist noorte segadust. Ainus, mis nad tahavad, on saada kinnitust, et need valikud, mis nad teevad, on õiged,» nentis Mõttus.

Ta  tõdes, et noored ei julge teha neid valikuid, mis tuleneks neist endist ning nad teevad sageli oma valikuid täiskasvanute ootustele lähtuvalt. «Tööturul neil silm ei sära, sest nad ei tee seda, mida nad tegelikult teha saavad,» sõnas Mõttus.

Mõttuse sõnul peaks erinevad ettevõtete ja hariduse liidud tegema omavahel koostööd, olema kursis murekohtadega tööturul ja noorte ootustega.«Hetkel tundub, et pole kursis, mis on tööandja ja ettevõtjate ootus noortele,» sõnab Mõttus. «See info mis liigub noortelt noortele: kui saan Soomes 13 -20 eurot tunnis, siis tõmbabki sinna, kuna sealt saab kergelt suurt raha, kuid ei olda kursis, mis on teised alternatiivid Eestis.»

Iga tööturult lahkuva inimese kohta tuleb järgneva kümne aasta jooksul juurde vaid 0,76 uut töötajat, selgub täna avalikustatud statistikaameti andmetest.

Indeks väljendab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate 5-14-aastaste noorte ning sealt väljalangevate 55-64-aastaste inimeste suhet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles