Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai tänavu poole aastaga Eesti kodakondsuse 721 inimest, mullu kuue kuuga sai Eesti juurde 628 uut kodanikku.
Kodakondsuse saajate hulk on tänavu veidi kasvanud
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. juuli 2013, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 1. aprillist 30. juunini Eesti kodakondsuse saanud inimeste seas oli määratlemata kodakondsusega inimesi 635 ja Venemaa kodanikke 76. Neli Eesti kodanikuks saanud inimest olid varem Ukraina, üks Leedu, üks Tadžikistani, üks Valgevene, üks Kanada, üks Gruusia ja üks Pakistani kodanik, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Postimehele.
Tänavu 1. juuli seisuga oli 92 667 määratlemata kodakondsusega inimest, kellel oli kehtiv elamisluba. Politsei- ja piirivalveametil ei ole andmeid, kui paljud neist tegelikult Eestis elavad.
Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhi Koidu Mesilase sõnul on kodakondsuse taotlemise pilt juba mitu aastat suhteliselt stabiilne.
«Muutusena saab välja tuua selle, et tasapisi kasvab üle 15-aastaste kodakondsuse taotlejate hulk. Kui näiteks viis aastat tagasi oli olid taotlejate seas ülekaalus lapsed, siis nüüd on üle 15-aastaste taotlejate osakaal 63 protsenti,» lausus Mesilane.
Suuri muutusi pole ka Eesti kodakondsuse taotlejate varasemas kodakondsuses.
«Tasapisi liigume siiski sinnapoole, et taotlejate hulgas on rohkem teiste riikide kodanikke. Kui veel 3-4 aastat tagasi olid üle 90 protsendi taotlejatest määratlemata kodakondsusega, siis 2012. aastal oli määratlemata kodakondsusega taotlejate osakaal 84 protsenti. Kui vahepealsetel aastatel oli Vene Föderatsiooni kodakondsusest Eesti kodakondsusesse siirdujaid vähem, siis 2011. aastal hakkas see uuesti kasvama, näiteks 2010. aastal oli nende osakaal kuus protsenti, praegu aga 11 protsenti,» märkis Mesilane.
Tema sõnul võib positiivsena välja trendi, et kõige enam on alla 15-aastaste taotlejate hulgas määratlemata kodakondsusega vanemate lapsi - nende osa on 90 protsenti. «Seega saame loota, et lapsi, kes pole ühegi riigi kodanikud, jääb aina vähemaks. Praegu on selliseid lapsi umbes 1150,» sõnas Mesilane.
Valitsus andis 2012. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1332 inimesele, mida on 166 võrra vähem kui aasta varem.
2011. aastal andis valitsus kodakondsuse 1498 inimesele ja 2010. aastal 1184 inimesele, mis oli väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel. 2009. aastal andis riik kodakondsuse 1670 inimesele, 2008. aastal 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.
Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest.
1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22 773 inimest, 1995. aastal 16 674 inimest, 1994. aastal 22 474 inimest, 1993. aastal 20 370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.
Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega inimesi 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kuus protsenti.