Tallinna kesklinnas elav 11-kuuse lapse ema pani poja lasteaia ootejärjekorda vahetult pärast sündi, praeguseks on pojast kolmsada last järjekorras eespool.
Noor ema: mul ei ole kindlustunnet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor ema Age (24) tahaks minna juba peagi tööle, aga pooleteise aastast last ei ole kuhugile panna. Alati on võimalus eralasteaedade teenust kasutada, kuid need maksavad mitusada eurot kuus. Silmatorkavalt ilus näeb välja Viimsi lasteaed, mille läheduses asub ka tema vanematekodu. Sellel on aga üks suur miinus – hind.
«See maksab viisada eurot kuus. Lasteaed näeb muidugi ilus välja, aga no viissada eurot kuus? No… hallooo… Ja eralasteaiad polegi sageli paremad, seetõttu ma tahaksin ikka veenduda, et kui lapse eralasteaeda panen, siis see kindlasti ka oma hinda väärt oleks,» rääkis ta.
«Lasteaed näeb muidugi ilus välja, aga no viissada eurot kuus? No… hallooo… Ja eralasteaiad polegi sageli paremad,» ütles ema.
Ema meenutas paar aastat tagasi toimunud õnnetusjuhtumit, kus laps end mänguväljakul salliga üles poos, kuna kasvatajad ei jälginud hoolealuseid piisava tähelepanuga. Võimalusel ei tahaks naine Eestis domineerivasse lasteaedade masinavärki oma poega üldse saata, kuid lapse suhtlusvõimet on tarvis arendada. Tema sõnul on süsteem mäda, kuid poja teadmatusse saatmine tundub möödapääsmatu.
«Mina juba praegu muretsen sellepärast, et kas teda seal ikka jälgitakse. Mul ei ole ju mingisugust garantiid ega kindlustunnet, et midagi ei juhtu. Kasvatajad peavad niipaljusid lapsi korraga jälgima. Lasteaedasid on ikka kõvasti juurde vaja,» ütles ta.
Lühemad järjekorrad vaid liitrühmadega lasteaedades
Ema ütles, et võibolla saab poja 3-aastaselt lasteaeda panna, kuid see on veel ülimalt kahtlane. Augustis saab laps aastaseks, kuid ootejärjekord tundub lootusetult pikk. Tegemist on Luha lasteaiaga. Agele jättis see hea mulje suure aia ning toredate kasvatajate tõttu. Sama kohaga oli vahetu kokkupuude ka poja vanaemal.
«Vanaema kõndis lapsega tänaval. Kaks last läksid kaklema, kasvataja läks juurde ja ütles neile, et niimoodi ei tohi kakelda. Kasvataja ütles lastele, et nad teeksid kalli-musi ja ära lepiksid. Kasvataja lahendas ikkagi olukorra inimlikult ära, mitte ei läinud niisama ülbelt õiendama,» rääkis ema.
Oli võimalus poeg ka Endla lasteaia järjekorda panna, kus järjekord lühike. «See on suure autotee ääres ja seal on suured liitrühmad. Leian, et laps peaks mängima omavanustega. Käisin seda vaatamas ka, aga see haises ning jättis sellise Nõukogude aegse asutuse mulje,» ütles ta.