/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Sihtasutuse Archimedes hallatava Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattiseni sõnul toimub aastatel 2014–2015 kõikides suurtes ülikoolides institutsionaalne akrediteerimine, mille raames hinnatakse muuhulgas seda, kuidas on ülikool arvestanud varasemate hindamiste tulemustega ja mil moel tagab ta oma erialade rahvusvahelise konkurentsivõime.
Õppekava kvaliteedihindamine toimub näiteks Tallinna ülikooli õigusõppes aastal seitse aastat pärast tähtajatu õppe õiguse andmist, see tähendab aastal 2017.
«Iga hindamine vaatleb ka eelmise hindamise käigus tehtud märkusi ning nendega arvestamist/mittearvestamist. Juhul kui hindamise tulemusena selgub, et kvaliteet on oluliselt halvenenud või puuduvad vajalikud ressursid õppe läbiviimiseks, on haridus- ja teadusministeeriumil võimalik algatada riiklik järelevalve,» lausus ministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja osakonnajuhataja ülesannetes Helen Põllo.
Kvaliteedikontroll võiks olla varasem
Teiste seas hinnatakse õigusteaduse õppekavasid 2014 aasta kevadel Tallinna ülikoolis ja sügisel Tallinna tehnikaülikoolis. Tallinna ülikooli õigusteaduse õppekavaga liideti 2010 aastal akadeemia Nordiga.
EBSi rektori ja 2010. aastal akadeemia Nord õigusteaduse õppekavale positiivse hinnangu andnud ekspertkomisjoni esimehe Arno Almanni sõnul tuleks õppekava kvaliteeti kontrollida õige pea pärast õppekavale tähtajatu õppe õiguse andmist. «Teiste sõnadega – kas see, mis paberile pannakse, peab paika,» lisas ta. «Mõned asjad on meil kõrghariduse valdkonnas jäänud kuskile poolele teele.»
Almanni sõnul oli akadeemia Nord õppekavale hinnangut üsna raske anda, sest kui ühe ülikooli õppekava läheb üle teise ülikooli, siis selles olukorras on ülikoolil õigus kõik õppejõud üle võtta ja teha täiendusi õppekavasse.
«Meile esitati tookord leping, et akadeemia Nord ja Tallinna ülikool ühinevad, aga mis sealt konkreetselt välja tuli, seda oli tookord raske ette näha,» rääkis Almann.
Akadeemia Nord õigusteaduse magistriõppe õppekavas hinnati lisaks õppe läbimise kvaliteedile jätkusuutlikkust ja ressursse. Õppekavale anti tähtajatu õppe õigus, akadeemia Nord ning Tallinna ülikool ühendasid õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriõppekavad samal, 2010. aastal.
Aeg asjad paika saada
Mattisen lausus, et üksnes jätkusuutlikkuse aspektist pidas komisjon vajalikuks akadeemia Nord ühinemist avalik-õigusliku ülikooliga.
«Eesti Vabariigis kehtestatud nõuded õppe kvaliteedile, mis on sätestatud kõrgharidusstandardis, on täidetud nii Tallinna ülikooli kui Tartu ülikooli õppekavade puhul. Sellise hinnangu andis nii üleminekuhindamise komisjon, EKKA hindamisnõukogu kui ka Vabariigi Valitsus oma otsusega,» sõnas ta.
Mattisen rõhutas, et tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmine õppekavale tähendab seda, et täidetud on riiklikes õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuded.
Sellest lähtuvalt leidis ta, et õppekava kvaliteedi hindamine ei peaks ettenähtud ajast varem toimuma.
«Soliidse ajalooga Tartu ülikooli õigusteaduskonnal on teiste ees kahtlemata suur edumaa, kuid andkem ka teistele aega end tõestada. Õigusõpe ei ole selles mõttes kuidagimoodi teistest valdkondadest erinev – ressursse on Eesti kõrghariduses üldiselt vähe ning rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelisi õppejõude napib lisaks õigusõppele ka teistes valdkondades,» rääkis Mattisen.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter tõi oma arvamusloos õigusteaduse õpetamise kvaliteedi üle näiteid ekspertkomisjoni arvamusest varasema akadeemia Nord, nüüdseks Tallinna Ülikooli omaks saanud õigusteaduse õppekava puuduste näitel.
«Praegu see on nagu kahe ülikooli vaheline kemplemine, kus tegelikult ei räägita aiast, vaid aiaaugust,» sõnas Almann Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli õigusteaduse õppekavade vaidlust kommenteerides.