Vastuolulisel kombel sätestab riik kasvatajate kutsestandardid, kuid palka maksavad omavalitsused. Lasteaednikele valmistab muret, et pearaha määr on üle riigi väga erinev.
Vastuolud häirivad lasteaednike tegevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart kinnitas, et Tallinna lasteaiad on alarahastatud, kuid juhtis tähelepanu sellele, et probleeme on kogu riigis.
Tema hinnangul on suur probleem, et üld- ja alushariduse finantseerimine ei toimu ühtsetel põhimõtetel. Esimest rahastab riik, teist omavalitsused. «Lasteaiad on ikkagi vaeslapse osas,» ütles ta. Tema sõnul on vastuoluline, et riik kehtestab kasvatajate kutsestandardid, kuid palka maksavad omavalitsused.
Reinvarti sõnul oleks mõistlik kehtestada üleriiklik pearaha alammäär. Selleks oleks aga vajalik riigi otsetoetus, kuna omavalitsuste võimalused on väga erinevad. Praegu maksavad omavalitsused pearaha, mille määr pole kõigis valdades ja linnades võrdne.
Lahendust ei ole
Õiguskantsleri büroo laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ütles, et seaduse kohaselt lasub omavalitsustel kohustus tagada lasteaiakohad. Tema sõnul saab õiguskantsler tuvastada seadusvastase olukorra ning teha soovituse, kuid sellega volitused piirduvad.
«Seetõttu oleme soovitanud vanematel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Erinevalt õiguskantsleri menetlusest on kohtuotsus omavalitsusele täitmiseks kohustuslik. Ja selliseid juhtumeid on olnud, kus kohtud on vanemate taotlused rahuldanud,» rääkis Aru.