Põhjused, miks Pika Hermanni tornis lehviva Eesti lipu langetamise signatuur seni muutmata on jäänud, tunduvad selles küsimuses riigikogu poole pöördunud kultuuritegelastele kummalised. Viisijupi muutmine on aga siiani kõne all.
Nördinud kultuuritegelased püüavad Pika Hermanni lipusignatuuri muuta
10. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme koori ja loomingulise liidu esindajad ja kõrgkoolirektorid, kes tegid aprillis riigikogule ettepaneku vahetada välja Pika Hermanni tornis lipu langetamisel kasutatav signatuur «Mu isamaa armas» laulu vastu «Mu isamaa on minu arm» (Ernesaks/Koidula), on kultuurikomisjoni eitava otsuse peale siiani löödud ning loodavad, et asjad võtavad parema suuna.
«Alla on kirjutanud 28 väga võimekat Eesti kultuuriinimest ja sellele lihtsalt vilistatakse,» lausus koorijuht Kuno Areng pettunult. Tema hinnangul on keeldumise põhjused mõistetamatud.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul põhjendasid mõned komisjoni liikmed oma otsust väitega, et traditsioone ei tohiks murda. «Teine motiiv seisnes selles, et «Mu isamaa on minu arm» on minoorse alatooniga ning ei sobi sellesse konteksti,» lisas Kreitzberg.
Areng sellega nõus ei ole. «Praegune signatuur on sinna sattunud juhuslikult ja tegelikult on see kahesaja aasta vanune saksa õllelaul,» rääkis koorijuht. «Mitte keegi ei tea, kuidas see laul sinna sattus, kuna seda valides ei pöördutud ei publiku ega muusikute poole.»
Sama meelt on pöördumisega ühinenud dirigent Eri Klas, kelle sõnul hakkas see laul levima Nõukogude aja Eestis alles 1986. aastal. «Igal õhtul, kui lähen töölt koju, seisab Falgi tänaval palju busse ja kui kõlab see meloodia, siis on mul raske sakslastele seletada, miks meie lipu langetamise ajal kõlab saksa joogilaul,» lausus Klas.
Ta meenutas Nõukogude aega, mil «Mu isamaa on minu arm» oli laulupeol keelatud ja kui seda spontaanselt laulma hakati, jäi laululava esimesse ritta istuma väike grupp kommunistliku partei tegelasi. Samal ajal seisis kogu väljakutäis rahvast püsti kui üks mees. Samamoodi nagu siis, peaks Klasi sõnul ka nüüd otsustama rahvas.
Jutt, et «Mu isamaa on minu arm» olevat minoorne, paneb Arengut lihtsalt imestama. «F-duur on ta meeskoorile ja D-duur segakoorile,» täheldas Areng, märkides, et mingisugused teadmised muusikast võiksid otsustajatel siiski olla.
«Ma saan aru, et see on mõtlik, aga mitte mingil juhul pole ta minoorne,» kinnitas ka tänavuse laulpeo kunstiline juht Ants Soots.
Kuigi kultuurikomisjon ei pidanud vajalikuks kultuuritegelastega kohtuda, pääsesid pöördumisele alla kirjutanud inimesed eesotsas Eri Klasi ja Veljo Tormisega siiski Kreitzbergi ja riigikogu esimehe Ene Ergmaga kohtuma.
«Arutelu ei viinud selleni, et Ergma oleks suutnud oma fraktsiooniliikmed ümber veenda, et nad nõustuksid prominentset seltskonda ära kuulama,» nentis Kreitzberg. Tema isiklikku arvamust mööda on asjade praegune seis kahetsusväärne.
Komisjonis olid signatuuri muutmise poolt sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Arvi Karotami sõnul kohtuvad kultuuritegelased täna nii Reformierakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu esindajatega, et selgitada signatuuri muutmise vajadust veelgi.
Kultuurikomisjoni liikme Lauri Vahtre hinnangul on meil traditsioone niigi vähe ja ühe katkestamist ta ei toeta.
«Praegune laul oli taasärkamise ajal väga populaarne ja seda lauldi suurte inimhulkadega, see pole meile võõras saksa laul,» rääkis Vahtre. «Meie vapp on Taani päritoluga, ladina tähed oleme saanud sakslaste kaudu, «Kas tunned maad?» on prantsuse rahvaviis, «Tule mulle, Manni» on ameerika rahvaviis, hümni viis on samuti saksa päritolu ja «Gaudeamus» on saksa joomalaul,» lausus Vahtre, viidates, et meie kultuur on laene täis.
«Signatuuri küsimus ei ole muusikateoreetiline küsimus ja siin pole muusikainimese sõna oluliselt suurema kaaluga kui lihtinimese oma. Kui pole muutmiseks väga selget üksmeelt, siis ei tohi seda muuta,» ütles ta. «Pealegi on «Mu isamaa on minu arm» meil peaaegu hümni staatuses ja hümni saatel poleks paslik lippu langetada.»