Pedersen: afgaani üksused on nüüdseks piisavalt tugevad

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anders Mærkedahl Pedersen.
Anders Mærkedahl Pedersen. Foto: Pm

Taktikalisel tasemel on Afganistani julgeolekujõud piisavalt tugevad, nende suurim tulevikuprobleem paistab olevat see, kuidas tagada, et ka pärast NATO lahkumist Kabulist raha kaugematesse piirkondadesse sõdurite palkadeks ja laskemoonaks kohale jõuaks, ütleb Helmandis teeniva Taani kontingendi ülem kolonel Anders Mærkedahl Pedersen.


 

Kuidas täpselt kavatseb Taani oma kalli sõjatehnika Afganistanist koju toimetada?

Meie kasutame põhiliselt kolme teed. Pakistani maateed läbi Karachi sadama, teiseks viime asju lennukil Araabia Ühend­emiraatidesse, kust paneme need Taani poole suunduvatele laevadele, ning kolmas tee on asjade lennukil otse Camp Bastionist Taani viimine.

See viimane on ilmselt kalleim?

Jah, see on kallis. See maksab poole rohkem kui asjade lennukil Emiraatidesse viimine ja sealt laevaga koju saatmine. Pakistani tee on väga odav, sest asjad võivad Pakistanis kaduda või hävida, samuti on risk, et konvoid hilinevad.

Sestap saadame sõjatehnika, mida tahame kindlasti mingiks ajaks Taani tagasi saada, lennukiga otse koju või Emiraatidesse.

Saate te tuua näiteid, mis võiks minna Pakistani kaudu, mis läbi Emiraatide, mis peab minema otse Taani?

Pakistani kohta ütleme, et sealtkaudu saadame kõik selle, mille kaotamise suudame üle elada. Nende seas on näiteks kõik sõidukid, mida me kasutame Camp Bastioni baasis administratiivkohustuste täitmiseks – neis pole saladusi, need on tavalised autod.

Sellele teele saame panna ka kõik sellised asjad, mis on niikuinii katki, aga mida me siiski kodus vajame. Ka mööbel – toolid ja muu selline – läheb seda teed pidi. Ühesõnaga kõik, millel pole julgeolekualast tähtsust.

Emiraatidesse saadame kõik need asjad, mida saab merd mööda vedada. Mitte kogu varustus ei kannata soolase vee ja meretuule käes transportimist. Tuleb langetada konkreetsed otsused, kas mõnda asja kannatab merd mööda viia või mitte.

Ja siis loomulikult on ka väga salajasi asju, nagu meie kommunikatsioonisüsteemid. Ka need lendavad otse Taani, me ei võta riski.

Milliseid lahingulisi ülesandeid teil veel on?

Loomulikult toetame me afgaane. Meil on pidevalt valmisolekus kiirreageerimisüksus selleks, kui midagi läheb valesti ja nad vajavad väga kiiresti toetust.

Oleme neile abiks: kui afgaanid otsustavad, et nad tahavad mingit sorti operatsiooni teha, siis me arutame seda nendega ja otsustame, kas nad vajaksid mingit sorti toetust. Võib näiteks olla, et me hoolitseme näiteks silla eest või siis aitame isevalmistatud pommide vastaste protseduuridega.

Kolmas osa meie ülesannetest on vägede kaitse ja meie enda väljaviimine. Näiteks kui sulgeme kusagil baasi, läheb meil loomulikult vaja palju veokeid, et sealt ära tuua kogu varustus ja konteinerid. Baasi lammutamist ja kolimist ning ka veokite teekonda tuleb turvata. Sestap teeme me palju julgestusoperatsioone.

Kuidas näeb välja tüüpiline olukord, kus afgaanid abi paluvad? Kui tihti seda juhtub?

Suurema osa pataljoni taseme operatsioonidest teevad afgaanid omal käel. Ainus, milles nad vajavad abi, on meie meditsiiniline evakuatsioon, millega tuuakse ära lahingus tõsiselt haavata saanud sõdurid. Nad teavad, et peavad oma vigastatud tooma ISAFi baasi – panevad nad sõidukile ja toovad lähimasse ISAFi baasi, ja teavad, et sealt me toetame neid evakuatsiooniga.

Muidu paluvad nad abi väga harva. Suuremate operatsioonidega, kus meie nõustamist jätkuvalt rohkem kasutatakse, näiteks brigaadi tasemel, paluvad nad toetusi. Näiteks võime me kaitsta neid külgedelt, aidata jõgesid ületada, viia läbi operatsioone mujal, et mässulistel oleks tegemist operatsioonialast kaugemal.

Kas te tõesti usute, et afgaani üksused on nüüd piisavalt tugevad?

Jah, ma usun, et afgaani üksused on nüüdseks piisavalt tugevad. Selle järgi otsustades, mida lahinguväljal näeb, on nad tugevad, nad suudavad ka haavatud sõdurite ja IED-dega hakkama saada ning läbi viia missioone, mida on rahva kaitsmiseks vaja.

Ainus oht on see, et süsteem tulevikus ei tööta. Raha ja kõik muu läheb Kabuli ning siis kaitseministeeriumi ja sõjaväe kõrgemate tasemete kaudu peavad sõdurite palgad ja raha laskemoona ostmiseks mööda seda ahelat alla tulema ja sõdurite juurde jõudma. See ahel peab töötama, aga neil tuleb jagu saada korruptsioonist ja muust sellisest.

On risk, et Afganistani kaugematesse piirkondadesse – näiteks Helmandisse – tulevikus asjad kohale ei jõua ning Afganistani julgeolekujõud Helmandis võivad kokku variseda, sest neile ei maksta palka, neil ei ole laskemoona ega kütust autodele jne.

Kuid ISAF on sellest päris hästi teadlik. Sestap kasutame oma viimast perioodi siin, aastani 2014, selle valdkonna juhendamiseks, et olla üsna kindlad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles