Advokaadibüroo Lextal advokaadi Oliver Nääsi sõnul hõlmab Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele makstud honorar lisaks raamatule «Tõde Eestist» veel viit samasse sarja kuuluvat raamatut, mis on koostatud või alles koostamisel.
Advokaadibüroo: Savisaare honorar hõlmab kuut raamatut
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. juuli 2013, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raamatud avaldatakse kokku kolmes keeles ning kolmes riigis. Sarja järgmine raamat ilmub augustikuus ja kolmas käesoleva aasta lõpus,» ütles Savisaart esindav Nääs Postimehele.
Ta märkis, et honorari tasus lõppastmes juriidiline isik Arsai Investments, kelle poolt väljastatud laenutagatis lunastati laenuandja poolt. «Väljamakse tehti Edgar Savisaarele laenulepingu alusel pangaülekande teel. Kõnealuseid tehinguid on ajakirjanduses varasemalt korduvalt käsitletud,» lausus Nääs.
Ta lisas, et kõik tehingud toimusid pangaülekandega rahvusvaheliselt tunnustatud kommertspankade vahel.
Honorari suurus on võrdne 173 550,81 euroga, mis oli Savisaare laenujäägi suurus Pipa Business Corporationile. «Edgar Savisaar leppis kokku sellise honorari, mis võimaldaks tal kanda abieluvaralepingust tulenevaid kohustusi ehk honorari summa suurus ei ole juhuslik,» märkis Nääs.
Savisaar vabanes laenulepingust tulenevatest kohustustest oktoobris 2012. Selle aluseks oli laenuandja poolt laenu tagatiseks seatud pangatšeki lunastamine. Tagatise seadis raamatute väljaandmist finantseeriv juriidiline isik Arsai Investments.
Eelmisel nädalal avalikustatud Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonist nähtus, et Edgar Savisaarel oli kaks laenu, millest ühe nõudeõigusest on loobutud. Nõudeõigusest on loobutud vaid ühe laenu osas summas 173 550,81 eurot, võlausaldajaks Peter Keiseri äriühing Pipa Business Corporation. Laen summas 31 956 eurot on endiselt deklareeritud laenuna.
Nääs ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Savisaar võttis laenu varaliste kohustuste täitmiseks abieluvaralepingu järgi ning tasus laenu töise tegevuse ehk raamatute kirjutamise eest saadud honorariga. «Seega on nõudeõigusest loobumise sisuliseks põhjuseks Edgar Savisaare poolt oma kohustuste täitmine võlausaldaja ees ning tegemist ei ole kingitusega,» märkis Nääs.
Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni andmete väljavõtte kohaselt anti Savisaarele laenu 31 955 eurot ja 173 550 eurot, kuna võlausaldajad loobusid nõudeõigusest tuli linnapeal nimetatud summad deklareerida tuluna.
Savisaar ise on 2010. aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsis Savisaarel ka mullu kevadel esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis, lisaks oli tal siis teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas mullu septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.