Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusele eelnõu, millega väheneb karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.
Karistatavate tegude arv väheneb tulevikus ligi kolmandiku
17. juuli 2013, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu Eesti seadustes ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, mis jagunevad 148 erineva seaduse vahel ning seda on ilmselgelt liiga palju.
«Olukorra parandamiseks alustas 2011. aastal Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töögrupp, mille eesmärgiks oli karistatavate tegude arvu vähendades kõrvaldada ülekriminaliseerimine ning korrastada Eesti karistusõiguse süsteem, kaotades näiteks kuritegude ja väärtegude koosseisudes kattuvused,» rääkis minister.
Ta lisas, et samuti seati eesmärgiks täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi
«Praegu on näiteks Eesti seadustes kokku ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, millest 400 paiknevad karistusseadustikus ning 900 on laiali erinevates haruseadustes,» ütles Pevkur. «Kui näiteks kõik kuriteokoosseisud paiknevad ainult karistusseadustikus, siis haruseaduseid, mis näevad ette vastutuse väärtegude eest, on kokku 148.»
Tema hinnangul on kõnekas on ka fakt, et 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel.
«Eesti karistusõigust iseloomustab praegu ülekriminaliseerimine, kus näiteks naabri aeda löödud pallile järele minemist saab praeguste seaduste järgi karistada kas rahalise karistuse või koguni üheaastase vangistusega,» ütles Pevkur. «Samuti on näiteks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav see, kui hooldaja kasutab kasvõi ühe euro hooldusaluse raha enda tarbeks.»
«On loomulik, et lubamatult teise inimese vara enda tarbeks kasutamine on taunitav, kuid karistus peab olema proportsionaalne,» lausus ta.
Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks seda, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja ning kui leitakse, et pole vaja, siis kas kustutada see tervikuna või muuta väärteoks.
Samuti analüüsiti kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada või kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist.
Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudetakse karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse kokku 107 haruseaduses.