Kelam: ELi bilanss suhetes Venemaaga on pidevas kahjumis

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne Kelam.
Tunne Kelam. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Euroopa Parlamendi liikmete ning USA kongressi saadikute kohtumisel sõna võtnud Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning USA delegatsiooni liige Tunne Kelam märkis, et Euroopa Liidu (EL) bilanss suhetes Venemaaga on pidevas kahjumis.

Kelam võttis kolme päeva jooksul Washingtonis toimunud iga-aastasel Trans-Atlantilise Grupi konverentsil sõna terrorismivastase võitluse, Iraani ning väärtustepõhise poliitika teemadel. 18. juulil oli ta põhiettekandjaks demokraatlike arengute toetamise ning Venemaasse suhtumise küsimuses. 

Tunne Kelami sõnul oli seekordne konverents senistest kõige osavõtjaterohkemaid ning viljakamaid.  «Oleme poliitiliselt toetanud äsja alanud ajaloolise tähtsusega läbirääkimisi Atlandi-ülese kaupade ja investeeringute vabaturu kokkuleppe saavutamiseks,» ütles Kelam. «Niihästi EL kui ka USA tunnetavad selgemini kui iial enne sellise kokkuleppe strateegilist vajadust mitte üksnes majanduskasvu hoogustamiseks, vaid maailma stabiilsuse ning lääneliku demokraatia väärtuste tagamiseks,» lisas ta.  

Kelami hinnangul on tegemist ainulaadse võimaluse ja vastutusega. Kui kaks hetkel suurimat majandusjõudu ei suuda oma jõudusid ühendada, siis järgmisel kümnendil võib olla liig hilja - uued esilekerkivad jõud võivad hakata peale suruma oma päevakorda ja arusaamu rahvusvahelistest majandussuhetest, mis võivad oluliselt erineda praegustest reeglitest.  
«Läbipaistva ja ausa konkurentsi reegleid rikutakse juba tänapäeval massiliselt,» väitis Kelam.  «Kümne aasta pärast võivad ebaühtlus ning kõlvatu konkurents oluliselt suureneda, kuid USA ning EL eraldi olles ei suudaks enam olukorda kontrollida.»

Venemaaga suhtlemisel soovitas Tunne Kelam kolleegidele esmalt üritada illusioonidevaba ning realistlikku lähenemist. «On kasulik endile teadvustada, et Venemaa praegune valitsus pole mitte niivõrd strateegiline partner, kellega koos maailma konflikte lahendada, kuivõrd jõud, kelle strateegiline eesmärk on lõhestada Euroopa Liitu ning tema koostööd USA-ga ning edendada kõikjal Vene riiklikke huvisid lääneriikide arvel,» ütles Kelam.

Kelami arvates on ohtlik pisendada või lausa ignoreerida Venemaa pikaajalist relvastumisprogrammi, agressiivset spionaažitegevust, sõjaka natsionalismi kultiveerimist ning Lääne üritatud lahenduste saboteerimist Süürias, Iraanis ja Põhja-Aafrikas, samuti valikulist suhtumist rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustesse.

«Euroopa Liidu senine poliitika - jätkata suhteid Venemaaga ükskõik mis ka ei juhtuks - on toonud kaasa selle, et Euroopa on libisenud teele, kus tema bilanss vahekordades idapoolse partneriga on pidevas  kahjumis. Järeleandmised EL poolt osutuvad reeglina suuremaks sellest, mida vastu saadakse,» väitis Kelam.

«Suhteid saab tasakaalu viia tingimusel, et teatud Moskva sammudele öeldakse selge «ei». See puudutab kas või Magnitski tapmisega seotud isikute veenvat ja üksmeelset musta nimekirja arvamist.»

Konverentsil osalesid mitukümmend Euroopa Parlamendi ning USA Kongressi liiget ja arvukaid eksperte. Ameerika poolt esindasid muuhulgas senaatorid Marco Rubio, Tim Scott, Ted Cruz, Lindsey Graham, Esindajatekoja relvajõudude komisjoni esimees Buck McKeon, Michele Bachmann ja nende kümmekond kolleegi.

Kolme päeva vältel arutati Euroopa Liidu ning USA vahel just alanud vabakaubandusläbirääkimiste perspektiive, arenguid Lähis-Idas, eriti Süürias ja Iraanis, terrorismivastast võitlust, finantsturgude reguleerimise kooskõlastamist, energiajulgeolekut ning väärtuste osa tugevdamist poliitikas.

Kolmapäeval ja neljapäeval leidis aset teine, Vabariiklaste Instituudi ja Hudsoni Instituudiga koostöös korraldatud konverents, kus Euroopa Parlamendi, USA Kongressi ning mõttekodade esindajad vaagisid poliitilisi arenguid mõlemal pool Atlandi ookeani, demokraatlike püüdluste toetamist maailmas ning demokraatia taandarenguid, ühtse lähenemise kujundamist Venemaasse ning  Atlandi-ülest programmi majanduse  ja töökohtade stimuleerimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles