Eesti õpilasfirma kuulutati kogu Euroopa parimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile valiti Londonis toimunud Junior Achievementi ja Young Enterprise’i võistlusel 35 Euroopa õpilasfirma seast parimaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma Kolm Põrsakest, mis korraldab lastele teadusetendusi.
Euroopa parim õpilasfirma selgitati välja kolm päeva kestnud võistlusel, millel osalesid oma koduriigis parimaks kuulutatud firmad. 11-liikmeline majandusspetsialistidest koosnev žürii oli oma otsuses üksmeelne ning Eesti võit oli sama hästi kui kindel juba pärast kirjalike aruannete läbitöötamist, ütles Tallinna Lennujaama juhatuse esimees ja võistluse žürii liige Rein Loik.
«Kolm Põrsakest on üldse üks läbi aegade parimaid Eesti õpilasfirmasid,» rõhutas Loik, kes on ise ka Junior Achievement Eesti nõukogu esimees.
Õpilased ise olid võidu üle üliõnnelikud ning said sellega veel kord kinnitust, et nende ettevõte toimib ja sellel on tulevikku. «See on millegi ilusa algus, kindlasti uue firma algus,» ütles ettevõtte finantsjuht Robin Saluoks. Kuue tegutsemiskuu jooksul on nad andnud 64 teadusetendust rohkem kui tuhandele lapsele, nende käive on 2555 ja kasum 893 eurot.
Õpilasfirmast päris firmaks
Juba Londonisse konkursile sõidu eelõhtul registreerisid õpilased oma firma ka osaühinguna.
Teise koha sai konkursil Hispaania õpilasfirma Sun O’Clock, mis valmistab UV-kiirguse tugevust tuvastavaid käevõrusid, ja kolmandaks valiti Saksamaa õpilasfirma KraGü, mis toodab lipsudest püksirihmasid.
Kuna Londonisse võistlema jõudmiseks tuli esmalt osutuda oma riigi parimaks ja suurvõistluseks valmistusid koolifirmad kohaliku Junior Achievementi professionaalse meeskonna toel, siis võib öelda, et kõik konkursil osalenud on konkurentsivõimelised – nende tooted ja teenused on välja arendatud ja leidnud ka hulgaliselt tarbijaid.
Natuke rohkem kui pool aastat tegutsenud õpilasfirmade käive on enamasti paari tuhande ja kasum paarisaja euro ringis, aga on ka neid, kelle käive ületab 10 000 euro piiri. Nii nagu Eesti õpilasfirmast, on ka mitmest teisest praeguseks saanud tegutsev osaühing.
Üks osa konkursil osalevaid noori on mingit olemasolevat toodet isikupärastanud ja arendanud. Näiteks Itaalia spordihuvilised noormehed disainisid hommikumantli, mille pealispind on vettpidavast materjalist, et see veepritsmetest märjaks ei saaks. Slovakkia meeskond valmistab tervislikku müslit ja küpsiseid, taanlased aga toodavad Fääri saarte meresoola segusid. Austerlased õmblevad rahvuslikus Lederhosen’i stiilis mobiilikotte, Läti õpilased täiendasid reisidel kasutatavate patjade disaini ja Belgia prantsuskeelse osa õpilasfirma disainis populaarsete prantsuse küpsiste makroonide kujulised taskupeeglid.
Kuid leidub ka tooteid, millesarnaseid poodidest tabada ei õnnestu. Suurbritannia 25-liikmeline tüdrukutetiim töötas välja nutiseadmetele kinnituva silikoonist helivõimendi, mis töötab ilma elektrita ja võimaldab telefonist või tahvelarvutist valjemalt muusikat kuulata.
Enim kõmu tekitas võistlusel aga iirlaste «lehma saba tõstja», mille vajalikkust märkas üks firma asutajatest, kelle perel on piimafarm. Nimelt tekitab saba nähtavasti osale lehmadele lüpsmisel ebamugavust, mistõttu nad hakkavad tagajalgadega vehkima – see aga on ohtlik lüpsjatele.
Nutimaailm kasu teenima
Mitmed õpilasfirmad pakkusid infotehnoloogilisi lahendusi. Rumeenlased lõid terviseinfot jagava rakenduse, kreeklased programmeerisid lahenduse, mis jälgib anduritega mulla kuivust ja kastab õigel hetkel taime. Portugallased aga ehitasid üles «virtuaalse koolikoti», mis sisuliselt on näiteks tahvelarvutis kasutatav rakendus, kuhu on koondatud nii õpilaste tunniplaan, e-kirjavahetus õpetajatega, kodutööd kui ka e-raamatu kujul õpikud.
Õpilased hindavad kõrgelt ka loodussäästlikkust. Kui Ungari õpilasfirma leidis kasutuse sadadele suurvõistlustel raisku minevatele tennisepallidele, disainides nendest märkmepaberite või teiste pisiasjade hoidjad, siis Belgia flaamikeelse osa õpilased töötasid välja ökotaskulambid, mis kasutavad väga vähe energiat ja töötavad ka teiste seadmete jaoks tühjadel patareidel.
Junior Achievementi ja Young Enterprise’i korraldataval iga-aastasel Euroopa parima õpilasfirma konkursil on neli vooru: kirjalik kuni kümneleheküljeline tegevusaruanne, tooteesitlus laval ja oma stendi ees ning intervjuu žüriiga. See, et järgmisel aastal võistlevad riikide parimad õpilasfirmad Tallinnas, oli teada juba enne tänavuse konkursi võitu.
Eesti firma võitis konkursi ka 2009. aastal, mil parimaks osutus Tallinna 21. kooli õpilasfirma Roheline Jälg. Sellest kasvas välja mittetulundusühing, mis tegutseb senini.
* Postimehe ajakirjaniku reisi Londonisse finantseeris Junior Achievement Eesti.