President Andris Bērziņši ettepanek kolme Balti riigi ühisarmee kohta on väga kena, kuid üsna ebarealistlik unistus, ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks esmaspäeval BNSile.
Pabriks: Balti ühisarmee on ilus, kuid ebarealistlik unistus
22. juuli 2013, 20:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usu, et peaksime suhtuma sellesse kui algatusse. Pigem on see mõtisklus. Minu meelest on see väga ilus, kuid sellegipoolest vaid unistus ning nii ütlemiseks on piisavalt pragmaatilisi, analüütilisi ja ratsionaalseid põhjuseid,» ütles kaitseminister.
Pabriksi sõnul on riigi tulevikueesmärkideks riigieelarve tasakaalustamine ja Läti lõimumise tagamine teiste Baltimaadega. Koostöö teiste Balti riikidega on võimalik alles pärast seda, kui Läti on oma probleemid lahendanud, kuid ühisarmee loomine Eesti ja Leeduga ei ole reaalne, lisas ta.
Pabriks lisas, et ei tea maailmas pretsedenti, kus mitmel riigil oleks ühine armee, kuid tõsisem argument on see, et Läti peab ära tegema oma kodutöö.
«Eesti vaatevinklist tunduks meie algatus ühisarmee loomiseks nagu plaan täita oma kaitse-eelarvet Eesti rahaga, kuna nemad on praegu ainsad, kes täidavad NATO kahe protsendi nõuet. Seepärast kutsun Läti ametiisikuid meie kaitse-eelarvet reaalselt toetama. Ainult siis saaksime rääkida võrdsetel alustel koostööst teiste riikidega. Vastasel juhul liiguvad mõtted vägisi kahe erakonna ühinemisele, kus ühe toetus on 20 protsenti ja teisel vaid kaks,» märkis kaitseminister.
Pabriksi sõnul on Läti koostöö tihendamisel Eesti ja Leeduga palju eeltingimusi, sest naabrid on praegu paremas finantsolukorras ja lisaks tuleks lahendada ka rida poliitilisi küsimusi. Kuigi ka Leedul on sarnaselt Lätiga eelarveprobleeme, on tegemist suurema riigiga, mistõttu on selle olukord Lätist parem, ütles Pabriks. «Rahastamise mõttes on meie olukord kõige hullem, kuid loodan, et minu kolleegidel jätkub kainet meelt oma lubadusi pidada ja seda olukorda muuta.»
Läti president Andris Bērziņš ütles hiljutises usutluses BNSile, et Balti riigid peaksid nutikaitset arendades jõudma uue kvaliteedini, moodustama ühised relvajõudude struktuurid ja minema järkjärgult üle ühisarmee moodustamisele.
«Meie kaitse arendamisest rääkides arvan ma, et me peaksime paljudes asjades suhtumist muutma. Kui NATO kontseptsioon on nutikaitse, mida mitmes valdkonnas juba rakendatakse - Baltimaad ei osta oma lennukeid, vaid kasutavad teiste NATO riikide tuge, tuleb meil minu arvates edasi minna, alustada Baltimaade tasandil relvajõudude kontsentreerimist,» rääkis Bērziņš.