Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsendi Garri Raagmaa sõnul jääks ära omavalitsuste piiride joonistamine, siltide vahetamine ja kohtus käimine, kui määrata ainsateks tõmbekeskusteks maakonnalinnad ning jagada omavalitsuste ülesanded valdade ja maavalitsuste-arenduskeskuste vahel.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Raagmaa kirjutas Postimehes täna ilmunud arvamusloos, et praegu on igaühel tõmbekeskusele oma tähendus: kellegi jaoks see on vaid Tallinn, kellegi jaoks maakonnalinn, kohalik teeninduskeskus ja veel midagi.
Ta märkis, et kui haldusreformi kunagine eestvedaja, tõmbekeskuste põhisele haldusreformile toetust avaldanud Raivo Vare mõtleb tõmbekeskuste all praegusi maakonnalinnu, on tal õigus. «Kui aga tõmbekeskusi praeguse regionaalministri visiooni kohaselt, siis ei ole need majandusarengu keskuste, aga ka nõudlikemate teenusetarbijate jaoks kuigi arvestatavad,» lausus ta.
Raagmaa hinnangul võiks lahendus olla suuremas piirkonnas ettevõtluse, arenduskeskuste ja kutsekoolide-kõrgkoolide koosluse tugevdamises. «Nutika, kohalikke ressursse väärindava spetsialiseerumise huvides saab rakendada haridus-, regionaal- ja majanduspoliitikaid ning aastate jooksul kogunenud maakondlike arenduskeskuste kompetentsust. Ja kui uues omavalitsusliidus on 20 asemel viis otsustajat, siis suudetaks selline arenduskoolus ehk toimimagi panna,» märkis ta.
Samas on osal poliitikutel maakondliku struktuuri vastu tema sõnul tõsine allergia, mistõttu geograafide poolt juba ammu tõestatud Eestis toimivate loomulike majandusruumide juhtstruktuure on senini lammutatud. «Ehk on põhjus selles, et 10–15 tugeva haldusüksuse esindajat (nagu kunagised maavanemad) suudavad omavahel kokku leppida ja on «jaga ja valitse»-poliitikale tülikad,» leidis Raagmaa.
Tegelikult saaks tema hinnangul suhteliselt lihtsalt omavalitsuste ülesanded ära jagada: valdadesse jääksid alles kohalikud funktsioonid, nagu sotsiaaltöö, kultuur, alusharidus, – seega ka mõned olulised töökohad – ja maavalitsustest-arenduskeskustest saaks moodustada administratsiooni hariduse, tervishoiu, arenduse, planeerimise, transpordi ja veel mõne mastaapi eeldava ülesande tarvis. Linnadel võiks olla tema sõnul linnaõigus ehk voli täita osa ülesandeid ise.
«Poleks vaja piire joonistada, silte vahetada, virnade viisi dokumente ümber vormistada, kohut käia. Ka praegu oleks omavalitsusjuhtidel võimalik määrata ainumateks tõmbekeskusteks maakonnalinnad ja esitada lisatingimusi. Aga kas nad seda tahavad?» lisas Raagmaa Postimehes ilmunud arvamusloos.