Päästeameti Demineerimiskeskus lähetas juuli keskel Lääne-Aafrika riiki Malisse kaks demineerijat Rootsi Tsiviilhädaolukordade Agentuuri (MSB) juhtimise all toimuvale humanitaardemineerimise missioonile.
Päästeamet lähetas Malisse demineerimismissioonile kaks eksperti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taoline missioon on Eesti demineerimisele suur tunnustus, eelmisel missioonil Malis osales märtsist juulini üks Eesti demineerimise ekspert, Mali humanitaardemineerimise missioon on praeguseks kokku kestnud pisut alla aasta.
«Kindlasti sooviks rootslased meie eksperte kasutada rohkem kui me saame oma väiksuse tõttu anda,» ütles Päästeameti Demineerimiskeskuse juht Arno Pugonen.
Mali missiooni peamine eesmärk on koolitada kohalikke demineerijaid ja korraldada järelvalvet nende tegevuse üle. Demineerija sotsiaalsed garantiid säilivad vastavalt Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadusele. Päästeametil lähetusega seonduvaid otseseid kulusid ei ole.
Valitsusvägede ja mässuliste konflikti tulemusena on selle Lääne-Aafrika riigi pindala tuhanded ruutmeetrid muutunud miiniväljadeks ning saastunud lõhkemata lahingumoonast, mis ohustab tsiviilelanikkonna elu ja tervist.
Mali missioonilt saadav informatsioon ja kogemus on väga väärtuslik demineerimisvaldkonna paremaks arendamiseks ka Eestis ning tõstab nii demineerimiskeskuse kui Eesti rahvusvahelist mainet. MSB ja Eesti demineerimiskeskuse on koostööd teinud 2009. aastast saadik, mille raames on Rootsi demineerijad käinud kolmel korral Eestis ja õppinud kolm nädalat kohapeal sõjamoona kahjutuks tegema.
Varasemalt on Eesti demineerijad näiteks Eesti esimese üksusena osalenud Afganistani sõjakoldes (2002-2005), osutanud esimesena maailmas demineerimisalast abi Gruusiale pärast sõjalist konflikti Venemaaga (2008) ja möödunud aastal osaleti MSB missioonil ka Kongos.