Vähem kui pooled Eesti rannad vastavad ELi ideaalnormidele
13. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik Eesti rannad vastavad ELis seatud miinimumnõuetele, kuid kõrgemate soovituslike standardite tasemel on neist vähem kui pooled, selgub värskest Euroopa Komisjoni raportist.
Komisjoni teatel võib julgelt kümmelda enamikus Euroopa Liidu 14 551st vaatluse all olnud mererannast ja 6890 mageveekogust. Vaid tuhandes neist tasuks suplemine pigem ära jätta.
«Euroopa supluskohad on jätkuvalt puhtad ja veekvaliteet on kõrge,» vahendas ELi keskkonnavoliniku Stavros Dimase sõnul uudisteagentuur AFP. «Rohkem kui 96 protsenti mererandadest ja 92 protsenti siseveekogude supluskohtadest vastasid minimaalsetele kvaliteedinõuetele.»
Samas lisas komisjon, et nende teade puudutas vaid vee puhtuse, mitte nende serva jäävate randade taset.
Raporti Eestit puudutavas osas on andmed 28 mere-, viie jõe- ja 23 järveranna kohta. Tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist Aune Annus rõhutas eile Postimehele, et Eestis vastavad ELi kohustuslikele nõuetele neist kõik.
Märksa rangemad soovituslikud standardid puudutavad Annuse sõnul
mikrobioloogilisi näitajaid. Karmimatele standarditele vastab Eestis 42,9 protsenti ehk vähem kui pooled kõigist randadest.