20 kooli hakkavad kiusamisele vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
30. juuli 2013 00:49
Projekti Kiusamise Vastu eestvedaja, ettevõtja Rasmus Raski sõnul võtavad osalevad koolid kiusamisega seotud probleeme väga tõsiselt ja on valmis andma oma panuse. | FOTO: Peeter Langovits

Eestis rakenduv koolikiusamise-vastane projekt tugineb edukale Soome eeskujule. Eeloleval õppeaastal algab kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisevastane pilootprojekt Kiusamise Vastu (KiVa). Soomes riiklikult rahastatud ülieduka ettevõtmise õnnestumisesse usuvad projekti eestvedajad ka Eestis. Neist üks, Rasmus Rask, jagas Postimehega oma mõtteid.

Olete valinud välja 20 kooli. Miks just need koolid?

Sarnaselt Soome programmiga, võtsime aluseks põhimõtte, et pilootfaasis valitakse osalevad koolid välja juhuvalimi põhjal: et oleks suured ja väikesed koolid, maa- ja linnakoolid. KiVa hindamise eesmärgil on samuti projekti kaasatud 20 kontrollrühma kooli.

Mismoodi kogu pilootprojekt välja näeb?

Kõige lihtsamalt kirjeldatuna on KiVa puhul tegemist ainetunniga. Klassiõpetajad 1.–6. klassini saavad materjalid ja iga kuu alates oktoobrist maini toimuvad klassidele kaks korda 45-minutilised ainetunnid, mille raames käsitletakse erinevaid, konkreetselt ka kiusamisega seotud, sotsiaalpädevusi.

Eesmärgiks on, et lastel tekiks suurem teadlikkus, kuidas nemad klassis kui grupis käituvad, mis on selle käitumise mõju teistele ja kuidas nad näevad teiste käitumist.

Kiusamise ennetamisel on suur osatähtsus pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Selles mõttes saab kiusamist võrrelda teatrietendusega: kui publikut ei ole saalis, jääb etendus ära. Kui ei ole pealtvaatajaid, väheneb kiusajal oluliselt motivatsioon kiusata.

Soomes on projekt olnud väga edukas. Missugused on ootused Eestis?

Soome kogemus näitab seda, et neid juhtumeid (kiusamisjuhtumeid projektis osalevates koolides – toim) ei pruugi tulla palju, näiteks aasta jooksul viis-kuus, aga et need juhtumid peavad saama sellise lahenduse, et ka mitme kuu pärast tunneks kiusatav, et asi on paremaks läinud ja kiusamine pole kordunud.

Täielikult lakkas kiusamine Soomes pilootprogrammis 78 protsendil juhtudel, osaliselt 98 protsendil. See on see, mis meid ka innustab, et projektil on reaalne mõju olnud.

Meie ei piloteeri enam selle meetme kehtivust, vaid seda, kas see Eesti tingimustes toimib. Küsimus on selles, kas meie õpetajad on selleks valmis: kas meelestatus, keskkond, kuhu me selle «seemne» istutame, on valmis seda vastu võtma. Täna võime kinnitada, et pilootprojektis osaleval 20 koolil on väga tugev valmisolek.

Missugused on kulutused programmi läbiviimiseks?

Materjalid ja koolitused on üks osa kulutustest, teine osa on uuringu läbiviimine. Me võime igasugu meetmeid rakendada ja tunnetuslikult võivad ju õpetajad tunda, et asi on paremaks läinud, aga vaja on uurida ka seda, kuidas õpilased ise hindavad, kui turvaline on nende koolikeskkond.

Oleme kokku leppinud, et kogu pilootprojekti kulu on üks euro õpilase kohta. Ehk kui koolis on 1.–6. klassini 500 õpilast, maksab pilootprojekt 500 eurot. Tegelikult on maksumus suurem, aga meie sihtasutus on leidnud rahastustallikaid.

Tänaseks on kõige suurem toetus Evelin Võigemasti «Sinu nägu kõlab tuttavalt» saate võidusumma 10 000 eurot. Peale selle oleme saanud 1980 eurot Hasartmängu Nõukogult, siis oleme saanud umbes 1000 euro suuruses eraisikute toetusi.

---------

Oskuslik sekkumine lahendab tavaliselt koolikiusamise probleemi

Tartu Ülikooli õppejõud ja SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees Kristiina Tropp selgitas, et KiVa programm sisaldab laia valikut konkreetseid materjale nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele ning mitmeid tegevusi, mis loovad soodsad tingimused kiusamise ennetamiseks ja esinevate juhtumite tõhusaks lahendamiseks.

«KiVa toimib kolmel tasandil – ennetav, sekkuv ja uuriv. Ennetuslikud tegevused ulatuvad teavitusest korrapidajaõpetajate tegevuste, lapsevanemate kaasamise ja õpilastele mõeldud KiVa tundideni, mida viivad läbi nende endi klassijuhatajad,» lisas Tropp. Sekkumisi viib läbi spetsiaalse ettevalmistuse saanud meeskond koolis. Iga õppeaasta lõpus toimub olukorra kaardistamine.

«Viimasel ajal on mitmed rahvusvahelised uurimused näidanud, et Eestis on olukord pigem halvem kui mujal,» nentis Tropp. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009.–2010. aasta uurimus näitas, et 11-aastaste hulgas on kiusamise ohvreid ligi 25 protsenti, poiste hulgas rohkem, vanemate õpilaste hulgas ohvrite hulk väheneb. Esineb nii füüsilist vägivalda, sõnadega haiget tegemist kui ka suhete ja staatusega manipuleerimist. Lisaks käib klassiruumis kiusamisega käsikäes küberkiusamine.

Tropi sõnul on kiusamise uurijad ühel nõul, et kiusajad ise on reeglina samamoodi hädas, sest sageli on nad ise mingil moel katki või on neil kasinad sotsiaalsed oskused. Mõlemad vajavad oskusi keeruliste olukordade ja tunnetega toimetulekuks. Võtmeisikuteks on siin esmalt kõrvaltvaatajad – klassikaaslased, õpetajad, lapsevanemad, tõsisematel juhtudel ka abistavad spetsialistid. «Tegelikult saab suur osa kiusamisjuhtumitest koolipere ja lapsevanemate oskuslikul sekkumisel positiivse lahenduse. Nendest lugudest saaks ju kõik õppida, kuidas on võimalik kiusamise vastu saada, selmet õppida juurde abitust,» sõnas Tropp.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL