20 kooli hakkavad kiusamisele vastu

Anna Põld
Anna Põld, suvereporter
:

Eestis rakenduv koolikiusamise-vastane projekt tugineb edukale Soome eeskujule. Eeloleval õppeaastal algab kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisevastane pilootprojekt Kiusamise Vastu (KiVa). Soomes riiklikult rahastatud ülieduka ettevõtmise õnnestumisesse usuvad projekti eestvedajad ka Eestis. Neist üks, Rasmus Rask, jagas Postimehega oma mõtteid.
 

Olete valinud välja 20 kooli. Miks just need koolid?

Sarnaselt Soome programmiga, võtsime aluseks põhimõtte, et pilootfaasis valitakse osalevad koolid välja juhuvalimi põhjal: et oleks suured ja väikesed koolid, maa- ja linnakoolid. KiVa hindamise eesmärgil on samuti projekti kaasatud 20 kontrollrühma kooli.

Mismoodi kogu pilootprojekt välja näeb?

Kõige lihtsamalt kirjeldatuna on KiVa puhul tegemist ainetunniga. Klassiõpetajad 1.–6. klassini saavad materjalid ja iga kuu alates oktoobrist maini toimuvad klassidele kaks korda 45-minutilised ainetunnid, mille raames käsitletakse erinevaid, konkreetselt ka kiusamisega seotud, sotsiaalpädevusi.

Eesmärgiks on, et lastel tekiks suurem teadlikkus, kuidas nemad klassis kui grupis käituvad, mis on selle käitumise mõju teistele ja kuidas nad näevad teiste käitumist.

Kiusamise ennetamisel on suur osatähtsus pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Selles mõttes saab kiusamist võrrelda teatrietendusega: kui publikut ei ole saalis, jääb etendus ära. Kui ei ole pealtvaatajaid, väheneb kiusajal oluliselt motivatsioon kiusata.

Soomes on projekt olnud väga edukas. Missugused on ootused Eestis?

Soome kogemus näitab seda, et neid juhtumeid (kiusamisjuhtumeid projektis osalevates koolides – toim) ei pruugi tulla palju, näiteks aasta jooksul viis-kuus, aga et need juhtumid peavad saama sellise lahenduse, et ka mitme kuu pärast tunneks kiusatav, et asi on paremaks läinud ja kiusamine pole kordunud.

Täielikult lakkas kiusamine Soomes pilootprogrammis 78 protsendil juhtudel, osaliselt 98 protsendil. See on see, mis meid ka innustab, et projektil on reaalne mõju olnud.

Meie ei piloteeri enam selle meetme kehtivust, vaid seda, kas see Eesti tingimustes toimib. Küsimus on selles, kas meie õpetajad on selleks valmis: kas meelestatus, keskkond, kuhu me selle «seemne» istutame, on valmis seda vastu võtma. Täna võime kinnitada, et pilootprojektis osaleval 20 koolil on väga tugev valmisolek.

Missugused on kulutused programmi läbiviimiseks?

Materjalid ja koolitused on üks osa kulutustest, teine osa on uuringu läbiviimine. Me võime igasugu meetmeid rakendada ja tunnetuslikult võivad ju õpetajad tunda, et asi on paremaks läinud, aga vaja on uurida ka seda, kuidas õpilased ise hindavad, kui turvaline on nende koolikeskkond.

Oleme kokku leppinud, et kogu pilootprojekti kulu on üks euro õpilase kohta. Ehk kui koolis on 1.–6. klassini 500 õpilast, maksab pilootprojekt 500 eurot. Tegelikult on maksumus suurem, aga meie sihtasutus on leidnud rahastustallikaid.

Tänaseks on kõige suurem toetus Evelin Võigemasti «Sinu nägu kõlab tuttavalt» saate võidusumma 10 000 eurot. Peale selle oleme saanud 1980 eurot Hasartmängu Nõukogult, siis oleme saanud umbes 1000 euro suuruses eraisikute toetusi.

---------

Oskuslik sekkumine lahendab tavaliselt koolikiusamise probleemi

Tartu Ülikooli õppejõud ja SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees Kristiina Tropp selgitas, et KiVa programm sisaldab laia valikut konkreetseid materjale nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele ning mitmeid tegevusi, mis loovad soodsad tingimused kiusamise ennetamiseks ja esinevate juhtumite tõhusaks lahendamiseks.

«KiVa toimib kolmel tasandil – ennetav, sekkuv ja uuriv. Ennetuslikud tegevused ulatuvad teavitusest korrapidajaõpetajate tegevuste, lapsevanemate kaasamise ja õpilastele mõeldud KiVa tundideni, mida viivad läbi nende endi klassijuhatajad,» lisas Tropp. Sekkumisi viib läbi spetsiaalse ettevalmistuse saanud meeskond koolis. Iga õppeaasta lõpus toimub olukorra kaardistamine.

«Viimasel ajal on mitmed rahvusvahelised uurimused näidanud, et Eestis on olukord pigem halvem kui mujal,» nentis Tropp. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009.–2010. aasta uurimus näitas, et 11-aastaste hulgas on kiusamise ohvreid ligi 25 protsenti, poiste hulgas rohkem, vanemate õpilaste hulgas ohvrite hulk väheneb. Esineb nii füüsilist vägivalda, sõnadega haiget tegemist kui ka suhete ja staatusega manipuleerimist. Lisaks käib klassiruumis kiusamisega käsikäes küberkiusamine.

Tropi sõnul on kiusamise uurijad ühel nõul, et kiusajad ise on reeglina samamoodi hädas, sest sageli on nad ise mingil moel katki või on neil kasinad sotsiaalsed oskused. Mõlemad vajavad oskusi keeruliste olukordade ja tunnetega toimetulekuks. Võtmeisikuteks on siin esmalt kõrvaltvaatajad – klassikaaslased, õpetajad, lapsevanemad, tõsisematel juhtudel ka abistavad spetsialistid. «Tegelikult saab suur osa kiusamisjuhtumitest koolipere ja lapsevanemate oskuslikul sekkumisel positiivse lahenduse. Nendest lugudest saaks ju kõik õppida, kuidas on võimalik kiusamise vastu saada, selmet õppida juurde abitust,» sõnas Tropp.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkiusamisedkoolkoolikiusamine
Samal teemal
In memoriam Ellen Niit (13. juuli 1928 – 30. mai 2016)
Sisuturundus
Gallup

Kui sageli kasutad poes iseteeninduskassat?

Küsitluses on osalenud 5193 inimest
Päevakava
Täna09:20
31Mai Otseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Täna19:00
31Mai Otsepilt: pea 2000 inimest lööb kaasa Tartu võimlemispeol>
Täna19:00
31Mai Postimehe otsepilt: Tartu viies võimlemispidu «Värve täis taevakaar»>
Homme08:55
1JuuniOtseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Edgar Savisaar

66

Edgar Savisaar

Keskerakonna esimees

Uno Loop, 86

laulja ja pedagoog

Randar Tasmuth, 61

teoloog

Rein Pakk, 48

lavastaja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE