Lätis on sirgunud muulaste põlvkond, kes valdab teoreetiliselt läti keelt, kuid ei soovi lõimuda, ütles riigipea Andris Bērziņš.
Läti venelased omandasid riigikeele, kuid lõimuda ei taha
31. juuli 2013, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed, kes kogunevad 9. mail Riias Võidumonumendi juurde Venemaa lippude alla, ei ole tema hinnangul omale Läti ühiskonnas kohta leidnud,
«Kui rääkida sellest, miks pole meie riigi kasv olnud nii kiire, kui võiks olla, siis tuleb analüüsida, kuivõrd me suudame kaasata ühiskonna enamust, et see muutuks võimalikult ühtehoidvaks,» ütles Bērziņš.
Samas leiab ta, et kuigi Läti ühiskond on endiselt lõhestunud, ei ole olmeelu tasandil lõhe nii sügav.
«Üks rahvusvähemuste nõukogu hiljuti välja pakutud lahendusi oli seotud rahvusvähemuste esindajate aktiivsema kaasamisega laulu- ja tantsupeosse ning see andis ka tulemuse. Kuid nendele protsessidele tuleb pöörata palju rohkem tähelepanu, sellega ei saa tegelda ainult laulupeo ajal, seda tuleb edendada kogu aeg,» toonitas Bērziņš.