Kokku on maanteeametis tegeletud ligikaudu 300-350 maaüksusega, millest on vaja olnud erinevate teede ehitamiseks teha äralõikeid. Enamike omanikega on sõlmitud kokkulepped läbirääkimiste tulemusel, kui aga maaomaniku seisukohaks on «viige see tee kuhugi mujale», tuleb ametil algatada sundvõõrandamine.
Maanteeameti maatalituse juhataja Heli Just ütles Postimehele, et tee-ehituseks on eelmisel ja sel aastal kokku sundvõõrandamisi olnud viis – neist kolme osas on menetlus lõppenud, kahe osas kestab.
Justi sõnul enamikel juhtudel asi sundvõõrandamiseni ei lähe. «Näiteks Tallinna-Tartu maantee Kose-Võõbu lõigul pidasime läbirääkimisi 55 kinnisasja omanikuga, kokkulepped on sõlmitud läbirääkimiste tulemusel neist 49ga ning sundvõõrandamisi algatatud kolm. Sama maantee praegu ehituses oleval Aruvalla-Kose lõigul peeti läbirääkimisi 96st kinnisasjast osa omandamiseks ja sundvõõrandamine algatati ühe kinnistu suhtes. Tallinna-Narva maantee Viitna möödasõidul saadi 28st kinnistust kokkuleppeid 27 ja üks sundvõõrandamine.»
Problemaatilisemateks teelõikudeks on olnud Mäo möödasõit, Tartu ümbersõit, Väo-Maardu lõik ja Viitna möödasõit.
Just ütles, et probleemid läbirääkimistel varieeruvad. Laias laastus öeldakse, et «mulle see tee ei meeldi», «minu maast ei võõrandata tükikestki», «viige see tee kuhugi mujale». Kui projekt on kinnitatud ja näiteks uus teetrass on paigas, siis ei ole maanteeameti võimuses seda teed enam kuhugi mujale viia.
«Probleemid tekivad läbirääkimiste ajal ka projektiga seoses ning siis peame paralleelselt tegelema hinnaläbirääkimistega ja projekti puudutavate küsimuste lahendamisega, kuni selleni välja, et projekti muutmine pannakse sõltuvusse läbirääkimistel kokkuleppele jõudmisest. See aga venitab läbirääkimiste aega.»
Just märkis, et amet on igati püüdnud omanikele vastu tulla ja projektiga seotud küsimusi lahendada koostöös projekteerijaga. «Omanikele on antud võimalus projekti kohta küsimusi esitada ka projekteerimise ajal – seda kasutatakse, kuid ei pöörata ilmselt piisavalt tähelepanu. Ja muidugi on probleem hinnaküsimus – sellest ei saa üle ega ümber –, küll on madal, küll naaber sai rohkem.»
Justi sõnul on maanteeametiga maatüki hinna osas võimalik läbirääkida, kuid mitte kordades. Kui amet leiab, et maaomaniku soovid ja taotlused on põhjendatud ning on kokkuleppele jõutud ka hinnas, sõlmitakse kokkulepe maa võõrandamiseks. Kõik maade omandamisega seonduvad kulutused, nagu maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud, tasub amet
«Kuid maaüksuse väärtuse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et määratakse maatüki kohalik keskmine hind ehk turuväärtus ning midagi ei ole parata, hinna määravad ära kolm parameetrit: asukoht, asukoht ja veelkord asukoht.»
Sundvõõrandatud maade eest on amet maksnud kokku ligikaudu 18 850 eurot.